Kuidas toetab TalTech tööstusettevõtteid?

Tauno Otto Foto: TalTech

Eelmisel aastal määratles TalTech kuus põhivaldkonda, millele ülikool järgnevatel aastatel keskendub. Üheks neist, ühtlasi TalTechile eriti oluliseks teemaks, on tark tööstus. Kuidas TalTech ettevõtteid selles vallas toetab? Mida on juba ära tehtud ning milline paistab Eesti tööstuse tulevik? Teemat avab TalTechi inseneeria õppekavajuht ja targa tööstuse fookustippkeskuse eestvedaja, Tauno Otto.

TalTech toetab ettevõtteid digitaliseerimise ja tehisintellekti rakendamisega tööstuses

Tööstus on TalTechile strateegiliselt väga oluline valdkond. Täna ollakse selles osas aktiivne kaasarääkija nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. TalTechi missiooniks on äratada noortes huvi inseneeria vastu, tuua noori seda õppima ning innustada neid uusi lahendusi looma. Selle eesmärgi toetuseks on algatatud mitmeid olulisi initsiatiive ning osaletakse paljudes projektides. Riik on loonud Inseneriakadeemia, kus TalTechil on juhtiv roll ja mille kaudu populariseeritakse insenerivaldkonda. Samuti on ülikool partneriks AIRE klubi korraldatavatel üritustel, kus kohtuvad ettevõtted ja teadlased, ning äsja liituti ka USA-s “Digital Twins” konsortsiumiga.

„Tööstus kannab edasi jätkusuutlikkuse väärtusi, mistõttu on see valdkond meile äärmiselt oluline. Püüame olla üha digitaalsemad ja rohelisemad ning samas pakkuda tuge ka ettevõtetele. Euroopa Liit on kehtestanud tööstusettevõtetele rea normatiive, näiteks seoses CO₂ jalajälje vähendamisega, jt. teemades, kuid nende täitmine tekitab ettevõtetes tihti rohkelt küsimusi. Siin saamegi meie tuge pakkuda. Aitame ettevõtetel uusi nõudeid mõista ning toetame neid digitaliseerimise ja tehisintellekti rakendamisega,” selgitab Otto.

Tööstuskonverents Industry 5.0. Foto: Joanna Jõhvikas

Kui uurida, mida tähendab mõiste „tark tööstus“, selgitab Otto: „Tootmine on paljuski muutunud. Täna antakse iga tootega kaasa ka uusi teenuseid võimaldav äpp või nutirakendus, mida varasemalt ei tehtud. Meil on olnud projekt Eesti tootjaga, kes valmistab kopptõstukeid. Kui klient soovib neid seadmeid edasi rentida või müüa, on oluline jälgida nende hooldust ja töökindlust. Siin tulebki mängu digitaalsete kaksikute (inglise keeles digital twins) tehnoloogia. See tähendab virtuaalset versiooni mõnest füüsilisest objektist, nagu näiteks tehas, seade või ehitis. Digitaalne kaksik võimaldab andmepõhist jälgimist ning kui ühendada see AI-ga, saab tulemuseks nutika ja efektiivse süsteemi. Selles peitubki selle tehnoloogia võlu. CERN-iga koostöös plaanime ka seal digitaalse kaksiku arendamise projekti.”

“Uued CERN-iga seotud suunad nagu kvanttehnoloogiad muudavad meie tulevikku. Kvantarvutustes tähendab õige küsimuse teadmine ühtlasi ka õige vastuse teadmist. Oskus esitada õigeid küsimusi on muidugi oluline juba ka täna igal Chat-GPT kasutajal,” lisab ta.

Mitmed edulood eriprojektidest

Hetkel on käimas TalTechi juhitav Euroopa Liidu koostööprojekt 5G Timber. „Näiteks puitmajade tootmise valdkonnas tegutsevas ettevõttes Harmet, on meil selle raames käsil pilootprojekt, kus lõime digitaalseid kaksikuid, et toetada uute moodulmajade tõhusamat tootmist. Harmetil langes üks suurem Rootsi klient ära, mistõttu tekkis neil rohkem ressurssi teadus- ja arendustööks. Kui tootmises tekib ajutine seisak tellimuste vähenemise tõttu, soovitaksin ka teistel ettevõtetel kaaluda arendustegevusele keskendumist,“ selgitab Otto.

Teine (AIRE klubiga) käimasolev projekt toimub Lõuna-Eestis, kus ettevõttel Sami on plaan luua uus tehas. Koostöös TalTechiga töötatakse välja tehase liinide simulatsioon ning arendatakse monitooringusüsteem, mis tuvastab tootmise kitsaskohti tehisintellekti abil.

Otto sõnul on sellised lähenemised, kus süsteeme testitakse enne nende reaalse kasutuselevõttu, kasulikud väga paljudele ettevõtetele. „Kui keegi mõtleb, kuidas kaasa lüüa või teemaga algust teha, soovitan kindlasti liituda AIRE klubi tegevustega. AIRE klubi korraldab regulaarselt kohtumisi ja üritusi, kus kohtuvad ettevõtjad ja teadlased. Jagatakse põnevaid edulugusid, mille kaudu saab õppida ja uusi ideid ammutada. See formaat toimib tõesti väga hästi,“ kinnitab ta.

Eesti tootmispotentsiaal ja digitaliseerituse tase on maailma tipptasemel

Kuigi tööstus toimuv ei ole linnapildis väliselt nähtav, toimub valdkonnas siiski pidev innovatsioon. Ühtlasi korraldatakse erinevaid üritusi. Näiteks korraldas Eesti Masinatööstuse Liit maikuus Tartus Avatud tehaste päeva, ettevõtmise, mis on inspireeritud populaarsest Avatud talude päevast. See on suurepärane võimalus kooliõpilastele, tudengitele ja teistele huvilistele külastada tööstusettevõtteid ning näha oma silmaga, kuidas sünnivad erinevad tooted.

„Eesti tootmispotentsiaal on tegelikult hämmastavalt kõrge,“ ütleb Otto. „Olin aasta alguses žüriiliige aasta tööstusettevõtte valimisel ja igas külastatud ettevõttes avaldas muljet nende automatiseerituse ja digitaliseerituse tase. Enamik toodangust läheb aga ekspordiks. Kuid just sealt tulebki meie riigi jõukus,“ selgitab Otto. Samas toob ta välja, et arenguruumi on investeeringute tasemel. „Tahe liikuda väärtusahelas ülespoole on meil olemas ja see on väga positiivne. Kuid võiksime senisest rohkem investeerida kaasaegsesse tehnoloogiasse ja seadmetesse, mis võimaldavad luua kõrgemat lisandväärtust. Meil on täna muuhulgas kasutusel 3D-metalliprinter, mis on osutunud väga kasulikuks. Sarnaseid seadmeid võiks kindlasti rohkem olla,“ märgib ta.

Praegu tehakse Eestis aktiivselt arenduskoostööd just Eesti kapitalil põhinevate ettevõtetega. „Kodumaised ettevõtted saavad olla oma otsustes paindlikumad, mistõttu tekib rohkem koostöövõimalusi. Suurte rahvusvaheliste kontsernidega, nagu Ericsson või ABB, seisneb koostöö pigem tudengite ettevalmistusse panustamises, kuid nende teadus- ja arendusprojektide otsustusprotsessid toimuvad konsortsiumide tasandil, mis teeb ettevõtlusprojektide osas koostöövõimalused pisut keerulisemaks,“ lisab Otto.

Tööstuskonverents Industry 5.0. Foto: Joanna Jõhvikas

Rahvusvahelise „Digital Twins“ konsortsiumi liikmeks

TalTech on juba täna rahvusvahelisel areenil nähtav ning kaasatud suurtesse tehnoloogilistesse aruteludesse. Hiljuti külastasid TalTechi uurimisrühmad ja teaduskondade esindajad Ameerika Ühendriike, et omandada uusi teadmisi ja luua koostöövõimalusi.

„Maailmas tegutseb mõjukas konsortsium nimega „Digital Twins”, mille juhtrühm asub USA-s. Tänavu osalesime seal ka ise. Miks on see oluline? Ameerikas püütakse uusi tehnoloogiaid kiiresti standardiseerida ja need, kes protsessis varakult kaasa löövad, saavad teatud eelise. Nüüdsest kuulub ka TalTech selle konsortsiumi liikmete hulka, mis tähendab, et oleme ise oluliste otsuste juures,“ selgitab Otto. Lisaks külastati Saksamaad, kus on loodud uuenduslik platvorm uute autode arendamiseks. Selle platvormi teeb eriliseks see, et seal on olemas valmis arendusmoodulid, justkui „lego-klotsid“, mida saab paindlikult kasutada näiteks uue elektrisõiduki loomisel. „Tänapäeval ei ole insenertehnilised arendusprotsessid enam nii ressursi- ja ajamahukad kui varem. See on tööstuse jaoks väga oluline areng,“ lisab ta.

Eestis on palju juba ära tehtud selleks, et toetada tehnoloogiahuvi ja inseneeria valdkonna järelkasvu ning tundub, et sellest on olnud kasu. „ Kui käisin hiljuti Leedu ülikoolides, oli näha, et seal on inseneride järelkasv suureks väljakutseks. Meil aga tundub, et huvi inseneeria vastu püsib. Eelmisel aastal vastuvõtt inseneeria valdkonda TalTechis kasvas,” võtab Otto kokku.