Roheline mõtteviis ja tehisintellekt käivad käsikäes

Sven Nõmm. Foto: Rasmus Pitkänen.

Mõiste “tehisintellekt” ehk AI (inglise keeles artificial intelligence) ei ole tänapäeval enam kellelegi võõras. Seda kasutavad lapsed koolis, täiskasvanud töökohtadel ning see sõna on jõudnud ka eakamate inimeste kõrvu. Kuid mida tehisintellekt või tehisaru täpsemalt tähendab? TalTechi rakendusliku masinõppe kaasprofessor Sven Nõmm avab teemat lähemalt.

Tehisintellekt on olnud meie kõrval juba 69 aastat

Professor Sven Nõmme sõnul peetakse tehisintellekti sünnihetkeks 1956. aastal Ameerika Ühendriikides toimunud Dartmouthi konverentsi (inglise keeles Darthmouth workshop).

„Tegu oli väikese teaduskonverentsiga, kus osalesid matemaatikud, arvutiteadlased ja -insenerid, psühholoogid ja majandusteadlased. Selle käigus pandi esmakordselt paika, mida peetakse tehisintellektiks ja mida mitte. Üldiselt võib öelda, et tehisintellekti eesmärk on konstrueerida masinaid, meetodeid või algoritme, mis suudavad mingil määral simuleerida elusolendite käitumist. Ehk see on programm, mis oskab inimesega sarnaselt õppida ja sisu luua,” selgitab Nõmm.

Kuigi tehisintellekt on aastakümnete jooksul leidnud rakendust paljudes teadus- ja tehnoloogiavaldkondades, jäi see pikalt pigem nišiteemaks ning seda käsitleti valdavalt arvutiteaduse osana. Murrang toimus hetkel, mil AI-põhised tehnoloogiad hakkasid ilmuma meie igapäevaellu – näiteks võimalus avada nutitelefon näotuvastuse abil või kasutada automaattõlget Google Translate’i kaudu. Ometi on piir selle üle, mida peame tehisintellektiks ja mida mitte, endiselt üsna hägune.

Suurfirmad on rohelised mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes

„Kui vaadata tänapäeva maailma, siis just generatiivsed meetodid ja suured keelemudelid on pälvinud palju tähelepanu. Sageli arvatakse, et see ongi tehisintellekt, kuigi tegelikult on tegemist vaid ühe näitega süsteemist, mis põhineb AI põhimõtetel ja sisaldab AI-komponente. See ei tähenda, et kogu süsteem oleks tehisintellekt. Näiteks psühholoogid toovad välja, et üks inimintellekti oluline omadus on keel, selle mõistmine ja kasutamisvõime. Kaasaegsed keelemudelid suudavad keeli töödelda, ning see ongi üks komponent, mis teeb süsteemi intelligentseks,” ütleb professor Nõmm.

Tehisintellekti areng eeldab võimsaid ja keerukaid arvutisüsteeme. “Kui vaadata riistvaralist külge, siis võrreldes isegi viie aasta taguse ajaga, on palju muutunud. Protsessorid, mälud ja muud riistvarakomponendid on arenenud tundmatuseni. See on ühest küljest loomulik, sest mängus on ettevõtete ärilised huvid. Eesmärgiks ei ole ainult kulude vähendamine, vaid ka protsesside muutmine keskkonnasõbralikumaks.”

Nõmm lisab, et suurfirmad, nagu Google ja Microsoft, on juba algusest peale pidanud oluliseks rohelist mõtteviisi. “Kui vaadata, kuhu need ettevõtted rajavad oma serveriparke ja tööjaamu, siis on näha teadlikke valikuid. Näiteks kasutavad nad merealuseid asukohti, kus vesi võimaldab juba iseenesest serverite jahutamist. Selline lahendus vähendab energiakulu märkimisväärselt. Samuti kasutatakse taastuvaid energiaallikaid, nagu päikese- ja tuuleenergia. Seda võib pidada teadlikuks ja sihipäraseks roheliseks suunaks juba ettevõtte strateegia tasandil.”

Üheks näiteks on ka pilveteenused. “Kui räägime Google’i, Amazoni või Microsofti pilveinfrastruktuurist, siis üha rohkem paigaldatakse servereid põhjapoolsetesse piirkondadesse, kus looduslikult madalamad temperatuurid aitavad vältida liigset jahutuskulu – jällegi selge märk rohelisest mõtteviisist,” märgib Nõmm.

“Ka isiklikust kogemusest võin öelda, et tehis närvivõrgud, mida pidin viis aastat tagasi suurtes tööjaamades treenima, saan täna treenida oma sülearvutis. See tähendab samuti väiksemat energiatarbimist,” lisab ta.

Kuigi süsteemide loomine, õpetamine ja treenimine nõuab nii aega kui energiat, on see professor Nõmme sõnul investeering tulevikku. “Roheline mõtteviis ja tehisintellekt käivad kahtlemata käsikäes,” kinnitab ta.

Tulevik võib tuua järjekordse tehisintellekti talve

Tulevikku on keeruline ennustada, kuid professor Nõmme arvates võib see tuua nii positiivseid kui ka negatiivseid stsenaariume. Ühe võimaliku tulevikutrendina näeb ta AI agente ehk isiklikke tehisintellektil põhinevaid abilisi.

„Praegu käib intensiivne arutelu selle üle, mis on tehisintellekt ja mis mitte. Kindlasti ootavad meid ees mitmed põnevad arengusuunad. Üheks tõenäoliseks trendiks pean AI agentide esiletõusu. Kujutage ette, et sul ei ole enam lihtsalt vestlusrobot mõnes brauseriaknas, vaid isiklik assistent tehisintellekti näol, kellele saad anda kõik tegemist vajavad ülesanded. Näiteks annad talle sisendi uurida reisivõimalusi ja ta koostab sinu eest kogu puhkuseplaani – broneerib lennud, majutuse ja muud tegevused. Sina lihtsalt ütled, kuhu soovid minna,” kirjeldab professor Nõmm.

Ent lisaks positiivsetele muutustele tuleb arvestada ka võimalike tagasilöökidega. “Tehnoloogia areng ei pruugi jätkuda sama hoogsalt. Võimalik on uus nn tehisintellekti talv. See on periood, mil huvi tehnoloogia vastu vaibub ja areng aeglustub,” ütleb ta. “Sageli kipub juhtuma nii, et kui kõik loodavad läbimurret, võib järgneda hoopiski pettumus. Inimesed võivad tehnoloogiast ja selle üleküllusest tüdineda.”

Üks on aga kindel, ees ootab põnev aeg, mis toob kaasa murrangulisi arenguid ja uusi küsimusi tehnoloogia rollist ühiskonnas.