/nginx/o/2025/01/31/16627048t1h5990.png)
/nginx/o/2025/03/24/16734777t1h9adc.jpg)
Traditsiooniline majandusmudel põhineb toormaterjalide kasutamisel, toodete valmistamisel ja lõpuks nende äraviskamisel. Ringmajandus pakub aga sellele jätkusuutlikuma alternatiivi, kus materjalid ja tooted ringlevad võimalikult kaua ning jääkide teke on viidud miinimumini. Milline on ringmajanduse hetkeseis Eestis ja kuidas seda TalTechis edendatakse? Sellest annab sissevaate TalTechi rakenduskeemia professor, Allan Niidu.
Ringmajandus on läbiv teema kõikides valdkondades
Ringmajanduse mõiste on laialdaselt levinud. Selle all peame silmas mineraalse või orgaanilise toorme taaskasutust, mis on omakorda oluline selleks, et saaksime vähendada ressursside kasutamist ning elada säästlikumalt. Sageli seostatakse ringmajandust vaid jäätmemajandusega, kuid tegelikult hõlmab see kõiki valdkondi meie ümber. Kuna loodusvarad pole lõputud ja meil on ainult üks koduplaneet, on oluline leida tõhusaid viise, kuidas väärindada ja taaskasutada sekundaarseid materjale.
“Tänasel hetkel on TalTechis tegutsemas mitu töörühma. Mina paiknen Ida-Virumaa Kolledžis, kus juhin rakendusliku keemia töörühma. Teadustöös keskendume täna CO₂ väärindamisele, mis on minu uurimisrühma üks peamisi teemasid. Töötame poorsete materjalidega, millel on potentsiaal kasutust leida adsorbentides, andurites ja katalüsaatorites.”
“Süsinikumaterjalide poolelt teeme tihedat koostööd Tartu Ülikooli teadlastega ja plaanime tihendada koostööd Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga (KBFI-ga). Samuti uurime koostöös kolleegidega võimalusi, kuidas toota sekundaarsest toormest vesinikku ja süsiniku teisendeid, sest vesinik on potentsiaalne tulevikuenergeetika lahendus või vähemalt osa sellest,” selgitab Niidu, kes on ühtlasi ka Vesiniku standardikomitee EVS/TK 80 juht ja Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu juhatuse liige.
TalTechi teadlased teevad tihedat koostööd ettevõtete, erialaliitude, Tartu Ülikooli ja välisülikoolide teadlaste ning poliitikakujundajatega. Teadust ei arendata pelgalt teaduse pärast, see peab leidma praktilist rakendust. Ühiste lahenduste leidmiseks ja valdkonna arendamiseks on loodud TalTech ringmajanduse tuumiklabor, mille eestvedajaks on samuti professor Allan Niidu.
“See on ülikoolisisene ja -väline koostööplatvorm. Tuumiklabori eesmärk on aidata teadusrühmadel ühendada jõud ja osaleda edukalt projektitaotlustes. Soovime koondada ringmajandusega tegelevaid teadusrühmi ja aidata neil projekte arendada. Teadus peab alati jõudma ülikoolist väljapoole,” ütleb Niidu.
Tuumiklabori koosseisu kuuluvad erinevate valdkondade esindajad, nagu majandusteadlased, tekstiilivaldkonna eksperdid, puidutöötlejad, keemikud, geoloogid ja paljude teiste valdkondade esindajad.
Ringmajanduse temaatika Eestis on aasta-aastalt hoogustunud. Šnitti võetakse Põhjamaadest ja Hollandist
Eestis on ringmajanduse alased koostööprojektid ettevõtete ja teadlaste vahel hoogsalt arenemas. TalTech teeb selles valdkonnas koostööd nii Eesti Energia, Ragn-Sellsi kui ka riigisektoriga. Niidu hinnangul on üleüldine seis Eestis ringmajanduses suhteliselt mõistlik ning ka inimeste teadlikkus on tõusnud, sest teemadele keskendutakse juba maast madalast.
“Jäätmete sorteerimine on Eestis hästi edenenud. Inimesed teavad eraldada plasti, paberit, pappi ja klaasi. Ka elektroonikajäätmete kogumine toimib hästi. Suurem väljakutse puudutab aga tekstiilijäätmed. Kasutatud riided jõuavad küll taaskasutusse, kuid kasutuskõlbmatud riided satuvad prügimäele. Peame hakkama leidma viise, nii siin Eestis kui mujal maailmas, kuidas tekstiilmaterjale ümber töödelda, et neist saaksid uued rõivad või muud materjalid, näiteks filtrid ehitus- ja autotööstuse tarbeks. Takistavad aga tehnoloogilised piirangud," selgitab ta.
Professor Niidu lisab, et selles osas tasub vaadata Põhjamaade ja Hollandi poole, kus ringmajandus on hästi arenenud. "Suurim küsimus on, kuidas edukalt väljatöötatud lahendusi eri riikides rakendada. EL-is on süsteem selline, et kui kuskil on toimiv metoodika, tuleks see laiemalt kasutusele võtta. Sageli takerdub see aga kohalike omavalitsuste tasandile ressursipuuduse tõttu. Koostöö on võtmesõna," rõhutab Niidu.
Juba 2. aprillil toimub TalTechi Mektory hoones ringmajanduse tuumiklabori aastakonverents “Ressursid ringlusesse.” Konverentsis keskendutakse sellele, kuidas liikuda jäätmekesksest arutelust laiemale ressursiväärindamise vaatele ning kuidas tehnoloogia ja poliitikameetmed aitavad luua kestlikumat majandust. Fookuses on suuremahulised tööstus- ja kaevandusjäätmed ning kriitilised toormed alternatiivsetest allikatest.
“Tegu ei ole teaduskonverentsiga. Oleme selle üles ehitanud nii, et põhiteemadeks on seadusandlus (laiem vaade ringmajandusele), samuti tekstiili- ja puidu väärindamine, süsinukuneutraalsed kütused ja vesinik. Igas teemaplokis on peaesineja, millele järgneb paneeldiskussioon valdkonna ekspertidega. Loodame elavat arutelu, aktiivset publiku osalemist teemade arutelus ning sisukat dialoogi,” ütleb Niidu.
Konverents toimub eesti keeles ning on suunatud ettevõtete esindajatele, poliitikakujundajatele, teadlastele, valdkonna ekspertidele ja kõigile huvilistele.
Registreeri TalTech tuumiklabori aastakonverentsile “Ressursid ringlusesse” SIIN.