/nginx/o/2025/01/31/16627048t1h5990.png)
/nginx/o/2025/02/26/16686462t1h94e6.jpg)
Aastate jooksul on erinevad uuringud näidanud, et ülekaalulisus mõjutab järjest suuremat osa Euroopa elanikkonnast, sealhulgas eestlasi. Maailma Terviseorganisatsiooni värskeimate andmete kohaselt on 59% Euroopa täiskasvanutest ülekaalulised või rasvunud (WHO, 2022).
Kuidas teevad inimesed toiduvalikuid ja miks on rasvumine üha kasvav probleem? Vestleme TalTechi toidu- ja biotehnoloogia valdkonna vanemlektori, Kristel Venega.
Üle poole Eesti elanikkonnast on ülekaalulised või rasvunud
Ülekaalulisuse ja rasvumise taga on mitmeid tegureid. Peamisteks põhjusteks peetakse mugavat elustiili, ultratöödeldud toitude rohket tarbimist, vähest füüsilist aktiivsust ning psühhosotsiaalseid ja geneetilisi mõjusid. Samuti mängivad rolli keskkonnategurid.
Probleem puudutab ka Eestist. Kantar Emori 2023. aasta uuringu järgi on kehamassiindeksi (KMI) põhjal 51% Eesti 16–64-aastastest elanikest ülekaalulised või rasvunud. Murettekitavalt suureneb kehakaaluprobleem ka laste ja noorte seas.
Ülekaalulisusest tingitud tervisemured põhjustavad Eestis igal aastal ligikaudu 650 enneaegset surma ning ülekaaluga seotud ravikulud ulatuvad aastas 124 miljoni euroni (Tervise Arengu Instituut, 2024).
Euroopas on rasvumine täiskasvanute seas kõige levinum Rumeenias, Maltal ja Suurbritannias (Statista, 2022).
Toidu hind on jätkuvalt tarbija jaoks esmatähtsal kohal
TalTechi toidu- ja biotehnoloogia valdkonna vanemlektori Kristel Vene sõnul mõjutavad tarbijakäitumist nii hind, harjumused, emotsioonid kui ka sotsiaalmeedia ja reklaamid.
„Kui valida üks kõige enam mõjutavam tegur, siis Eestis on see ikkagi hind,“ tõdeb Vene. „Sooduspakkumised, punased hinnasildid ja „viimane võimalus“ kampaaniad tekitavad ostutungi, kuid samavõrra mängivad rolli ka harjumused. Inimesed kipuvad eelistama tuttavaid tooteid, mille kvaliteet, maitse ja hind on neile juba teada.“
Mikrotrendid ja teatud toodete kiire populaarsuse kasv on samuti tänu sotsiaalmeediale plahvatuslikult suurenenud. Näiteks võib TikTok ühe hetkega mõne toote müüki mitmekordistada. Vene sõnul tekitab muret aga ultratöödeldud toitude massiline reklaamimine, mis on suunatud peamiselt noortele.
„Globaalsete suurtootjate seas on selliste toodete valmistamine laialt levinud. Tänu mastaabiefektile on need odavad, koosnevad lihtsatest koostisosadest ning säilivad kaua. Seetõttu investeeritakse nende turundusse tohutuid summasid, kaasates sageli ka suunamudijaid. Kahjuks kujundab see arusaama, et ultratöödeldud toit ongi normaalne osa igapäevaelust,“ selgitab Vene.
Kuna ultratöödeldud toidud on toitainetevaesed ja soodustavad ülesöömist, on nende tarbimine otseselt seotud ka kehakaalu tõusuga.
Tšiili ja Jaapan – maailma ühed kõige rangemalt reguleeritud riigid
Tšiili on üks kõrgeima ülekaalulisuse määraga riike maailmas, kus kolm neljandikku täiskasvanutest ja üle poole kuueaastastest lastest on ülekaalulised või rasvunud. Probleemi kontrolli alla saamiseks kehtestas riik 2016. aastal ulatuslikud piirangud ultratöödeldud toitude ja jookide tarbimisele.
„Meetmed hõlmasid rangeid turunduspiiranguid, kohustuslikke hoiatussilte ebatervislikel toodetel ning nende müügi keelustamist koolides. Lisaks kehtestati neile märkimisväärselt kõrgemad maksud, et vähendada lõhet odavate ultratöödeldud toitude ja tervislike alternatiivide vahel,“ räägib Vene.
Jaapan on samuti tuntud oma unikaalse lähenemise poolest rahvatervisele. „Mind üllatas, et Jaapanis peavad 40–47-aastased inimesed käima regulaarsetes tervisekontrollides, sealhulgas vööümbermõõtu mõõtmas. Kui mõõtmed ületavad riiklikult kehtestatud standardeid (meestel 85 cm ja naistel 90 cm), pakutakse neile toitumisnõustamist ja tervisealast haridust. Kui ettevõtted ei suuda vähendada oma töötajate ülekaalulisuse määra, võivad nad saada trahvi,” lisab Vene.
Jaapan pöörab ühtlasi suurt tähelepanu laste toitumisharidusele. Olulist rolli mängib shokuiku ehk teadlik toitumise haridus, mis on sügavalt põimitud koolilõuna programmidesse. Uuringud näitavad, et ülitöödeldud toidud moodustavad Jaapani noorte energiatarbimisest ligikaudu veerandi, samas kui Ühendkuningriigis ja USA-s ulatub see erinevates vanusegruppides koguni 65–80 protsendini.
TalTechi teadlased katsetavad lõhna- ja maitseühenditega, et muuta toidud tervislikumaks
TalTechi peamine eesmärk on õpetada välja uusi toidutehnolooge, tagada teadlaste järelkasv ning tasemel teadusuuringud. Olulist tähelepanu pööratakse biotehnoloogilistele protsessidele. Üks praegu käimasolev projekt, mida toetab Eesti Teadusagentuur, keskendub toidu reformuleerimisele ehk toidus soola ja suhkru vähendamisele, säilitades samal ajal toodete maitseomadused.
“Täna katsetamegi seda, kuidas teatud lõhnaühendite kasutamine toidus võimaldab soola vähendada ilma, et tarbija seda tunnetaks. Sama püüame teha looduslike magusainetega. Muidugi aitame ka ettevõtteid uute toidutoodete arendamisel ja tegeleme igapäevaselt tarbijate teadlikkuse tõstmisega,” ütleb Vene.
TalTechi teadlased on uurinud ka eestlaste mikrobioomi ja täheldanud liigirikkuse vähenemist ning valku lagundavate bakterite ülekaalu, mis viitab liialdatud lihatarbimisele ja kiudainete puudusele. „Teeme koostööd rahvusvaheliste teadlastega, et selgitada välja, millised kiudained mikrobioomi kõige paremini toetavad, millised ei põhjusta seedimisprobleeme ning milliseid kiudaineid inimesele soovitada, sõltuvalt tema mikrobioomi kooslusest,” võtab Vene kokku