/nginx/o/2024/11/13/16481538t1h1a3b.jpg)
Aserbaidžaani pealinnas Bakuus algas esmaspäeval 11. novembril ÜRO egiidi all toimiv kliimakonverents COP29. Maailmas kujunenud üsna pingelises olukorras pole tänaseni täpselt selge, mida sellelt ülisuurelt riikidevaheliselt foorumilt oodata. Postimees küsis Kliimaministeeriumist Eesti delegatsiooni eesmärkide ja nende kohta, kes sinna sõitsid.
Olukorras, kus ametisse valitud USA president Donald Trump on signaliseerinud, et kliimatemaatika pole tema hinnangul üldse Ühendriikide, huvides muutuvad paljud tulevikusuundumused kliimast hooliva majanduse asjus aina ähmasemaks. COP29 korraldus on algusest peale olnud kõhklusitekitav sest seda on juhtimas selle konverentsi president ja Aserbaidžaani ökoloogia ja loodusvarade minister Muhtar Babajev. Pikajalise riigi naftaettevõtte SOCAR juhina on ta omapärases positsioonis. Enamgi, järjekorras neljas Aserbaižaani president İlham Əliyev ütles oma COP29 avakõnes, et nafta ja gaas on jumala kingitused ning nende pärast ei peaks häbi tundma. Sellises olukorras püütakse lahendada küsimusi, kuidas kliimamuutuste all enim kannatavaid riike ja rahvaid rahaliselt toetada ning püütaks käima lükata üleilmset süsinikukaubandust.
Lisaks ministrile osalevad läbirääkimistel kliimaministeeriumist Marina Bantšenko, Aveliina Helm, Kristi Klaas, Laura Remmelgas, Kaja Ainsalu ja Brit-Beatrice Peri ning Keskkonnauuringute keskusest Cris-Tiina Pärn. Keskkonnainvesteeringute keskusest osalevad ka Anni Raie ja Helen Sulg, kelle roll on äridelegatsiooni koordineerimine ning rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmine. Välisministeeriumist osaleb kliimasaadik Katrin Saarsalu-Layachi. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumist osaleb Sandra Salom, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist AdeleJohanson.
Eesti seisukohad lähtuvad Euroopa liidu üldisest positsioonist kliima COP29il, mis kinnitati 14. okt EL Keskkonnanõukogul. Meil on COPile neli peamist ootust:
- Kliimarahastuse uue eesmärgi kokku leppimine.
- Jätkuv liikumine puhta majanduse suunas, kus järk-järguliselt loobutakse fossiilkütuste kasutamisest.
- Jätkuv kliimamuutuste leevendamine ja muutustega kohanemine.
- Kliimaandmete kvaliteedi tõstmine, et otsuseid saaks teha õigetel alustel.
Anni Raie, Keskkonnainvesteeringute kskusest (KIK) andis teada, et Eesti äridelegatsiooni kuuluvad ettevõtted 1MTN, R8 Technologies, Green Deal ja Timbeter. Lisaks on kaasas Eesti Linnade ja Valdade Liit. Äridelegatsiooni koordineeribki KIK.
Meile teadaolevalt ei ole äridelegatsiooni jaoks COPil sihtriigiks niivõrd Aserbaidžaan, vaid eesmärk on kohtuda COPilekokku sõitnud rahvusvaheliste ettevõtete ja organisatsioonidega. COPi eripära on see, et paljud kohtumiste jm kokkulepped sünnivad koha peal läbi vahetu suhtluse. Praeguseks on teada, et Eesti äridelegatsiooni esindajad on üles astumas Islandi ja Hispaania korraldatud aruteludes, üks ettevõte kohtub Iisraeli cleantech ettevõtetega ning kliimasaadiku juhtimisel osaletakse ka kõrgetasemelisel ümarlaual «Green Digital Action», mis on korraldatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) poolt.
Jah, planeeritud on mitmeid kahepoolseid kohtumisi teiste läbirääkimistel osalevate riikidega ja osaleme erinevatel kõrvalüritustel, seda just kliimapoliitikat puudutavate valdkondadega seoses. Näiteks korraldame koos Portugaliga kliimaseadusandluse teemalist arutelu.
Kõik osalemised on planeeritud põhimõttel, et kohal ollakse täpselt nii kaua kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Läbirääkijad Marina Bantšenko, Brit-Beatrice Peri ja Cris-Tiina Pärn osalevad kogu COPil, samuti KIKi koordinaator Anni Raie.
Minister koos Aveliina Helmi, Kristi Klaasi ja Kaja Ainsaluga osalevad COPil ühe nädala. Laura Remmelgas osaleb kolmel päeval.
Mandaadi sai minister 10.10 Vabariigi Valitsuse istungil, mille kinnitas Riigikogu 11.10 ELAKi istungil. Sellega kinnitati Eesti seisukohad EL Nõukogu järelduste ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (COP29) kohtumise kohta. Järelduste eesmärk on kokku leppida ühises EL positsioonis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohtumiseks. Muuhulgas on Balti riikide koostööl tekstis sees ka eraldi punkt, kus tuuakse välja ja mõistetakse hukka Venemaa tekitatud keskkonnakahju agressioonisõjas Ukraina vastu.
Valitsuse istungit sel teemal kavandatud ei ole. Läbirääkijad lähtuvad juba varem kinnitatud seisukohtadest.
COP (Conference of the Parties) on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverents, mis toob kokku peaaegu kõik maailma riigid, et arutada ja koordineerida kliimamuutustega seotud tegevusi. Esimene COP toimus 1995. aastal Berliinis, Saksamaal.
Aastate jooksul on COP konverentsid olnud mitmete oluliste kliimakokkulepete sõlmimise kohaks. Näiteks 1997. aastal sõlmiti Kyoto protokoll, mis kehtestas arenenud riikidele siduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid. 2015. aastal Pariisis toimunud COP21 raames lepiti kokku Pariisi kokkuleppes, mille eesmärk on hoida globaalse temperatuuri tõus alla 2°C, püüdes piirduda 1,5°C-ga. Tänaseks on see piir ületatud ja näib, et riikidevahelised kokkulepped on loomult deklaratiivsed ja ka mittetoimivad.
COP29 toimub 11.–22. novembril 2024 Bakuus, Aserbaidžaanis. Selle konverentsi keskmes on kliimafinantseerimine ja riikide uute kliimameetmete plaanide esitamine. Eesmärk on kiirendada tegevusi kliimakriisi lahendamiseks ja piirata globaalset soojenemist 1,5°C-ni.
Konverentsil arutatakse ka uue kollektiivse rahastamise eesmärgi seadmist, mis asendaks senise 100 miljardi USA dollari suuruse aastase toetusraha maksmise eesmärgi. Lisaks keskendutakse kahjude ja kahjustuste fondi rakendamisele, et toetada haavatavaid kogukondi kliimamuutuste mõjudega toimetulekul.
Eestit esindab COP29-l kliimaminister Yoko Alender koos ametnikega. President Alar Karis ja peaminister KristenMichal otsustasid konverentsil mitte osaleda.
/nginx/o/2022/10/29/14927890t1he786.jpg)