Kõigi aegade rekord: Eestis tagastati 333 miljonit pandipakendit
Möödunud aastal tagastasid Eesti elanikud üle 15 000 tonni pandipakendeid. Kokku tagastati 333 miljonit pandimärgiga pakendit ehk ühe inimese kohta 261. Selle näitajaga tõusis pandipakendite tagastus uuele rekordtasemele.
2023 oli juba neljas järjestikune aasta, kui pandipakendeid rekordiliselt palju tagastati. Kui 2019. aastal tagastasid tarbijad 250 miljonit pakendit, siis eelmise aasta lõpuks kasvas see näitaja kõikide pandimärgiga pakenditüüpide osas 25% ja jõudis 333 miljonini.
«Eelmise aasta statistikat vaadates näeme mitmeid positiivseid arenguid. Kuigi keskmised tagastusprotsendid on kõikide pakendiliikide osas veidi kasvanud, on tähelepanuväärsem number 333 miljonit pakendit – see on 40 miljonit rohkem kui alles kaks aastat tagasi. See näitab, et Eesti elanike ostujõud on viimastel aastatel pidevalt suurenenud ning õnneks on keskkonnast hoolimine astunud sellega samas või isegi veidi kiiremas tempos. Üldine teadlikkus ressursside säästmisest ja keskkonnasõbraliku elustiili väärtustamine annab lootust, et pandipakendite tagastusprotsent ületab varsti isegi 90% piiri,» ütles Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba.
Pandipakendite tagastus sõltub ühelt poolt tarbijate keskkonnateadlikkusest, kuid teisalt ka sellest, kui palju tagatisrahaga joogipakendeid müüakse.
Aasta kokkuvõttes suunas Eesti Pandipakend kümnest ostetud pakendist üheksa tagasi ringlusesse. See oli võimalik ainult tänu hoolsatele Eesti elanikele – hiljutise Turu-uuringute AS läbi viidud küsitluse järgi viib 96% Eesti elanikest koju kogunevat pandimärgisega taarat tagastuspunkti, sealjuures 90% teeb seda alati.
Kui keskmiselt tagastas üks Eesti elanik eelmisel aastal 261 pandipakendit, siis kõige keskkonnateadlikumad inimesed elavad Hiiu- ja Saaremaal, kus üks elanik viis keskmiselt 316 ja 291 pakendit taaraautomaati. Kõige tagasihoidlikumad taaratagastajad leiab aga Ida-Viru maakonnast (172 pakendit elaniku kohta).
Vaata pandipakendi teekonda siit: