Elektriauto keskkonnahoidlikkus sõltub sõitja kommetest

Elektriauto laadimine. Foto: Erakogu

Elektriauto ei tähenda veel automaatselt keskkonnahoidlikkust. Elektriautode laadimisvõrgustiku Eleport tegevjuht Raul Potisepp selgitab, missugused praktikad tagavad elektriauto rohelisuse.

Elektriautod on saanud kiiresti populaarseks keskkonnahoidlikuks alternatiiviks sisepõlemismootoritele, kuid nende tõelise keskkonnahoidlikkuse määramiseks tuleks tegelikult vaadelda rohkem tegureid kui ainult autot edasiviiv jõuallikas. On selge, et iga elektritransport ei ole roheline, nagu ka iga rajatav taastuvenergiapark ei ole roheline. Seetõttu vajaks senisest üha rohkem tähelepanu hoopis elektriauto kasutamine.

Maailmas prognoositakse, et 2040. aastaks võidakse müüa kuni 73 miljonit elektriautot, mis tõstab nende osakaalu maailma autoturul 61 protsendini. Arenenud riikides võib elektriautode osakaal ületada isegi 80 protsenti uute autode müügist. Eestis on elektriautode arv aastaga kasvanud 40 protsenti, ületades 3500 autot. Sealjuures võib eeldada, et aastaks 2030 on neid Eesti teedel juba umbkaudu 100 000.

Laadimisel eelista roheenergiat

Selgelt otsib üha enam inimesi keskkonna säästmise nimel alternatiive fossiilkütustel põhinevatele sõidukitele. Samas on selge, et ainuüksi elektriauto rooli istumine ei taga veel keskkonnahoidlikku sõidukogemust. Elektriauto keskkonnahoidlikkus on paljuski seotud hoopis sellega, kust tuleb elekter, millega seda laetakse.

Et aidata kaasa teadlikumate valikute tegemisele süsinikdioksiidi heite vähendamisel, on Euroopa Liit seadnud sisse nn rohelised sertifikaadid, mis tõendavad, et teatav kogus elektrit on toodetud taastuvenergiaallikatest. Sertifikaadid aitavad tuvastada keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid ning pakuvad ettevõtetele ja klientidele eeliseid, meelitades keskkonnateadlikke tarbijaid ja aidates ettevõtetel panustada keskkonda.

Elektriautosid võib pidada oluliseks osaks sertifikaatide süsteemist, kuna need võtavad arvesse erinevaid energiaallikaid, millest elektriauto toitmiseks vajalik elekter pärineb. Et elektriauto oleks kogu elutsükli jooksul võimalikult keskkonnahoidlik, on selge, et tuleb välistada fossiilsest toormest elektri tootmine. Kellel võimalik, see saab elektriauto omanikuna kasutada alternatiivina oma isikliku maja katusele paigaldatud päikesepaneelidest pärinevat energiat. Hoopis lihtsama ja käepärasema variandina on võimalik kasutada aga avalikke laadimisjaamu, mis pakuvad energiat n-ö roheliste sertifikaatidega.

Sõidustiilil on samuti määrav

Elektrienergia päritolu kõrval on täiendav keskkonnasäästlikkuse tegur sõiduki enda energiakasutus. Tõhus sõidustiil ehk järskude kiirendamiste ja pidurduste vältimine, regulaarne rehvirõhu kontrollimine ja õigeaegne hooldus võivad aidata vähendada elektriauto energiatarbimist.

Samuti tuleks juba ostmisel ette mõelda elektriauto hilisema käitlemise peale. Paljud tootjad ja teenusepakkujad pakuvad akude tagasiostu või taaskasutusprogramme, et akusid ohutult keskkonnast kõrvaldada või kasutada teistes rakendustes. Euroopas on akude taaskasutus märkimisväärselt kõrge, kusjuures üle 90 protsendi kasutatud autoakudest kogutakse ja taaskasutatakse.

Seega peaks iga elektrisõiduki ostu plaaniv inimene kaaluma, kuidas teadlike valikute ja praktikatega oma keskkonnamõju vähendada. Olles teadlikud laadimisallikatest, sõites efektiivselt ja tagades, et akud kõrvaldatakse või taaskasutatakse nõuetekohaselt, võib igaüks tunda, et nende elektriauto soetus on läinud ka päriselt keskkonnasäästliku meetmena arvesse.