Looduskaitsjate pöördumine: kliimaseadus peab saama teaduspõhine (4)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
19. september 2023, 10:38
/nginx/o/2023/09/19/15602064t1h9246.jpg)
Ligi 20 keskkonnaorganisatsiooni saatsid kliimaministeeriumile pöördumise, milles toonitavad, et loodav kliimaseadus peab olema teaduspõhine.
Selleks julgustatakse kliimaministeeriumit moodustama sõltumatut teadlastest koosnevat kogu. Lisaks kannustatakse täpsustama juba loodud kliimanõukogu mandaati ja tasakaalustama selle koosseisu nii, et see kannaks oluliste ühiskonnagruppide häält.
Selleks et tagada seaduse teaduspõhisus selle loomise esimestest sammudest alates, soovivad pöördumisega liitunud, et eraldiseisev ja sõltumatu teadlastest koosnev kogu kutsutaks kokku juba nüüd.
Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Hans Markus Kalmer selgitas, et tugeva kliimaseaduse üks peamisi alustalasid on selle teaduspõhisus.
«Mitmes riigis, näiteks Holland, Iirimaa, Taani, Prantsusmaa, Hispaania, Suurbritannia, koostavad kliimaeesmärkide täitmise aruandeid valitsuse asemel teadlased ja esitavad selle valitsusele või parlamendile. Viimasel on kohustus aruandele vastata ja vajadusel jagada selgitusi. Eestis moodustatud kliimanõukogu mitmel liikmel on aga oma tegevusala tõttu potentsiaalne huvide konflikt,» sõnas Kalmer.
Pöördumisega liitunud organisatsioonid näevad, et teadlased osaleksid nii seaduse koostamisel kui ka hiljem selle täitmise jälgimisel huvirühmadest eraldi. Samuti oleks teadlaste roll edendada kliimaeesmärkidega seonduvat ühiskondlikku arutelu.
Organisatsioonide hinnangul seab eraldiseisva sõltumatu teadlaste kogu puudumine tugeva kahtluse alla kliimapoliitika objektiivsuse ja tõsiseltvõetavuse.
Lisaks panevad organisatsioonid ette kaks võimalust, kuidas muuta olemasolevat kliimanõukogu legitiimsemaks – tasakaalustada sidusrühmade esindatust ning täpsustada kliimanõukogu mandaati.
Pöördumise ajendiks on augustis kliimaministeeriumis moodustatud kliimanõukogu, mis koosneb korraga nii teadlastest kui ka otseselt huvitatud pooltest, näiteks ettevõtete ja keskkonnaühenduste katusorganisatsioonide esindajad. Vastandlik koosseis ebavõrdsetes proportsioonides ja nõukogus otsustamiseks kasutatav lihthäälteenamus ei soosi kliimapoliitikas vajalikke teadusel põhinevaid otsuseid. Pöördumise said ka riigikantselei, justiitsministeerium ja kliimanõukogu.