„Meie projekt on suunatud kolmele olulisele sihtrühmale. Esiteks on eesmärk ellu viia Pärnu linna õpilastele ja õpetajatele kliimahariduse õppekava nii, et valdkonnaga tegelemine saaks päris- ja loomulikuks osaks meie elust juba väga maast-madalast east alates. Teiseks soovime linnaelanikele anda parema ülevaate taastuvenergialiikidest ehk päikese- ja tuuleenergiast ning nende tootlikkusest meie põhjamaises kliimas. Paigaldatav monitooringusüsteem annab ülevaate nii energia tootmisest kui ka tarbimisest reaalajas,” räägib Mertsin.
Ja kolmandaks on projekt suunatud omavalitsuse ametnikele, sest jätkusuutlike kliimaprojektide kirjutamisel on väga olulisel kohal sisend ning teadmine energiatõhusatest meetoditest ning vahenditest, mida soetama hakatakse. Mertsini sõnul on aga keerukas Eestist leida referentsi, mis vastaks meie kliimale ja annaks ülevaatlikku ning väärt sisendiga tulemust. Seega võib loota, et loodav ala ning sellega kaasnev monitooring on abiks tarkadele tuleviku otsustele.
Vaid pooled maailma koolide õppekavad pööravad tähelepanu kliimamuutustele
Kliima on muutustes ning selle peamised tagajärjed on kuumus, põud, sademete hulk ja merepinna tõus. Kui end ette valmistada, siis kannatame nende mõjude all vähem: meie elukeskkond on suvise kuumusega jahedam, haljastus elab üle ka kuivad perioodid ja meid ei häiri paduvihmadest tingitud üleujutused. Paraku mainib aga 2021. aastal avaldatud UNESCO raporti järgi kliimamuutust vaid 53% kogu maailma koolide õppekavadest ja ainult 2% teeb seda sisukalt.
Erandid ei ole ka Eesti koolid. Pernova Hariduskeskus on küll olnud edukas üldhariduskoolidele keskkonnaprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel, aga kliimamuutused on programmides käsitletud vähesel määral, sest otsest vajadust ega tellimust ei ole olnud. Vastavaid õppeprogramme ei ole ka üldhariduskoolide õppekavades ja teema käsitlemine on pinnapealne.