Tähelepanu pööratakse ka teavitusele ja haridusele: lauluväljakule on kavandatud infostendid, väliõppeklass, „linnalapse sahver“ marjataimede, viljapuude ja söödavate taimede kasvatamiseks ning tutvustamiseks, lisaks erinevaid lõhna-, ravim- ja ilutaimi sisaldav „meelteaed“. Lauluväljak saab olema mitmekülgsete kasutusvõimalustega, sinna on muuhulgas planeeritud skatepark, laste mänguväljak ja talvel ka liuväli. Lauluväljaku ideekavandi autor ja projekteerija on OÜ Molumba.
Põnevaks väljakutseks on lauluväljaku alale erinevate lilleniitude rajamine, mis on usaldatud maastikuarhitekt Helle Väärsi kätesse. „Meile võib tunduda, et meie kõrval elavate ja toimetavate pisielanikega on kõik korras. Kui aga kõikjal on monokultuur nagu näiteks muru, siis ei ole neil kuskile varjuda. Keila Lauluväljakul saame anda panuse, et neil ja seeläbi ka meil oleks tore koht kus olla!”
Lilleniidud tulevad kahe erineva kujundusega. Osadel võivad inimesed seista, istuda, jalutada ja osadel mitte. Mittetallatavad lilleniidud kujundatakse nii, et neid on võimalik suhteliselt lähedalt nautida ja näiteks pilte teha. „Lilleniidu koosluse kasvamine on pikk protsess,” nendib Väärsi. „Külvamine toimub sügisel ja kohe järgmisel aastal väga suurt vau-efekti ei saa lubada. Oma kogemusest võin öelda, et päris ägedaks läheb kolmandal aastal!”
Looduspõhised lahendused aitavad kliimamuutustega toime tulla
Kliima muutumise tagajärjel on oodata paduvihmade, üleujutuste, tormide ja kuumalainete kasvu, mis põhjustab probleeme linnades, kus on palju tehiskeskkonda ning vähe rohealasid. Vett mitteläbilaskvatele pindadele langev sademevesi ei saa imbuda ning voolab mööda tänavaid ja muid pindu, põhjustades üleujutusi, reostust ja erosiooni. Tiheasustusaladel on palju soojust neelavaid pindu nagu asfalt ja bituumenkatused, mis kütavad linnaruumi õhku, tekitades kuumalainete ajal nn soojussaari ehk kõrgema temperatuuriga alasid. Keila lauluväljaku projekt võtab kõiki neid aspekte arvesse, et lahendada nii põua-, üleujutuse kui ka soojussaarte probleeme.