Keila linna üheks eesmärgiks on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning täna astutakse sel teel esimesi samme. Üheks oluliseks väljundiks on looduspõhiste lahenduste elluviimine Keila uue lauluväljaku avaliku ruumi planeerimisel ja ehitamisel. Uues, jätkusuutlikus kuues lauluväljak valmib juba järgmisel aastal.
Keila lauluväljak on samas kohas asunud umbes 100 aastat. See on koht, kus saavad kokku inimesed ja loodus: kesklinnast tulijale on park väravaks terviseradadele, seal ristuvad koolilaste ja haiglasse suundujate teed ning sinna suubub lai rohekoridor. Lauluväljak ja selle ümbrus on traditsiooniliselt pidupäevade, jaanitulede ja sportimise koht, mis tegelikult vajas juba ammu ruumilist ümbermõtestamist.
„Uus lauluväljak erineb senisest täielikult. Selle põhjuseks pole mitte ainult uue atraktiivse arhitektuurilise vaatamisväärsuse loomine ja kultuurielu elavdamine, vaid vajadus keskkonnast ning kestlikust mõtteviisist tulenevate lahenduste järele, mis annavad olulise lisaväärtuse tervele linnale,” ütleb Keila abilinnapea Inge Angerjas. „Meie jaoks on tähtis, et avalik ruum pakuks lisaks kultuurilisele meelelahutusele teisi hüvesid alustades looduse mitmekesisusest kuni kliimamuutustega kohanemiseni.”
Lahendus on terviklik, välja töötatud linnaplaneerijate, arhitektide, maastikuarhitektide, hüdro- ja geoloogide, geotehniliste- ja veeinseneride, kohaliku omavalitsuse ametnike ja vee-ettevõtte ühise töö tulemusena. Planeeritud lahendused viiakse ellu korraga ja terviklikult, et tagada nende maksimaalne funktsioneerimine. Inimesed on avaldanud kartust väljakualal olevate kõrgete puude säilimise osas, aga nende rahustuseks ütleb abilinnapea, et lahendust on esialgsega võrreldes mitmeid kordi muudetud, et olemasolevaid põlispuid säilitada.
Uus laululava, rohekatused, lilleniidud, vihma- ja meelteaed ning väliõppeklass
Uuendustööde käigus lammutati endise laululava amortiseerunud rajatised ja ehitatakse uus laululava koos publikutribüünidega. Kõigi rajatiste ehitamisel kasutatakse jätkusuutlikke lahendusi nagu rohekatused, sademevee taaskasutussüsteemid, luuakse lahendusi soojussaarte leevendamiseks ning kasutatakse päikeseenergial töötavaid väikevorme. Kõik see on seotud terviklikuks lahenduseks koos mitmekesise haljastusega: rohustud, sealhulgas valge ristiku alad, 1-2 korda aastas niidetavad niidualad ning niiskeid tingimusi taluvate taimedega sademevee immutamise ala ehk vihmaaed.
Tähelepanu pööratakse ka teavitusele ja haridusele: lauluväljakule on kavandatud infostendid, väliõppeklass, „linnalapse sahver“ marjataimede, viljapuude ja söödavate taimede kasvatamiseks ning tutvustamiseks, lisaks erinevaid lõhna-, ravim- ja ilutaimi sisaldav „meelteaed“. Lauluväljak saab olema mitmekülgsete kasutusvõimalustega, sinna on muuhulgas planeeritud skatepark, laste mänguväljak ja talvel ka liuväli. Lauluväljaku ideekavandi autor ja projekteerija on OÜ Molumba.
Põnevaks väljakutseks on lauluväljaku alale erinevate lilleniitude rajamine, mis on usaldatud maastikuarhitekt Helle Väärsi kätesse. „Meile võib tunduda, et meie kõrval elavate ja toimetavate pisielanikega on kõik korras. Kui aga kõikjal on monokultuur nagu näiteks muru, siis ei ole neil kuskile varjuda. Keila Lauluväljakul saame anda panuse, et neil ja seeläbi ka meil oleks tore koht kus olla!”
Lilleniidud tulevad kahe erineva kujundusega. Osadel võivad inimesed seista, istuda, jalutada ja osadel mitte. Mittetallatavad lilleniidud kujundatakse nii, et neid on võimalik suhteliselt lähedalt nautida ja näiteks pilte teha. „Lilleniidu koosluse kasvamine on pikk protsess,” nendib Väärsi. „Külvamine toimub sügisel ja kohe järgmisel aastal väga suurt vau-efekti ei saa lubada. Oma kogemusest võin öelda, et päris ägedaks läheb kolmandal aastal!”
Looduspõhised lahendused aitavad kliimamuutustega toime tulla
Kliima muutumise tagajärjel on oodata paduvihmade, üleujutuste, tormide ja kuumalainete kasvu, mis põhjustab probleeme linnades, kus on palju tehiskeskkonda ning vähe rohealasid. Vett mitteläbilaskvatele pindadele langev sademevesi ei saa imbuda ning voolab mööda tänavaid ja muid pindu, põhjustades üleujutusi, reostust ja erosiooni. Tiheasustusaladel on palju soojust neelavaid pindu nagu asfalt ja bituumenkatused, mis kütavad linnaruumi õhku, tekitades kuumalainete ajal nn soojussaari ehk kõrgema temperatuuriga alasid. Keila lauluväljaku projekt võtab kõiki neid aspekte arvesse, et lahendada nii põua-, üleujutuse kui ka soojussaarte probleeme.
„Looduspõhised lahendused leevendavad keskkonnale avaldatavat survet ja suurendavad ökosüsteemi suutlikkust meid varustada,” selgitab abilinnapea. „Vee teadlik kasutamine ning ökoinnovaatiliste lahenduste kasutusele võtmine aitab vähendada jooksvaid kulusid ja mõjutab ümbritseva keskkonna veevarusid. Kuigi selliste lahenduste ehitamine ja hooldamine on tavalahendustest keerulisem ning kallim, pakuvad need pikaajalisi hüvesid, toetades säästvat arengut, keskkonnamõjude vähendamist, energiasäästu, keskkonnahoidu ja kliimamuutustele vastupidavust.”
Ta toob lisaks sademevee kogumisele ja taaskasutusele veel ühe hea näitena rohekatused. „Rohekatused aitavad vältida soojussaare efekti, vähendavad müra, parandavad õhukvaliteeti, toetavad elurikkust, pakkudes elupaiku erinevatele liikidele. Rohekatused toimivad soojusisolatsiooni ja jahutajana, vähendades hoone energiakulu ning pikendades katusemembraani eluiga. Ekspertide hinnangul peab õhukese substraadiga ehk 20-40 mm sambla- ja kukeharjakatus kinni 40-45% aasta sademetehulgast. Kuna rohekatuste veesidumisvõimet meie kliimatingimustes on vähe uuritud, on projektis arvestatud ekspertide ettepanekuga teha Keila lauluväljakul rohekatuselt äravoolava sademevee koguse ja kvaliteedi seiret.”
Uus lauluväljak tuleb tõeliselt uuenduslik ja mitmekülgsete kasutusvõimalustega, kuid samas ümbritsevasse loodusesse sulanduv. Tegemist ei ole ainult koorilauluks mõeldud kohaga, vaid alaga, mida saab kasutada erinevateks koosviibimisteks, olgu selleks suveteater või rokk-kontsert, aktus või lõpupidu, uisuplats või väliklassiruum, postitantsutrenn või välikohvik.
Keila on oma pilootprojektiga eeskujuks ja suunanäitajaks teistele omavalitustele. Projektiga loodav väärtus on avalikus kasutuses 24/7, ala on lihtsasti ligipääsetav, liikumine alal lihtne kõigile sihtrühmadele ja turvaliselt valgustatud. Esimene pidu uuel lauluväljakul toimub 9. juunil 2024 – Harjumaa laulu- ja tantsupeole oodatakse kuni 6000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat!
