/nginx/o/2023/05/25/15344800t1h22ab.jpg)
Tallinna Putukaväila lineaarpargi esimesena väljaehitataval lõigul asub Pelguaia kogukonnaaed, millest on plaan arendada terviklik, kaasaegse kujunduse, parima funktsionaalsusega ning säästva arengu põhimõtteid järgiv linnaaed. Uudne lahendus rikastab avalikku linnaruumi, toetab kogukonna tegevusi ja selle kogemusi saaks linnaaianduse populaarsust arvestades üle kanda ka mujale üle pealinna ja Eesti.
„Rajatava Pelgu ühisaia näol on tegemist Tallinna jaoks uudse kontseptsiooniga, kus kaasaegse kujundusega aiamaal luuakse linnaelanikele võimalused toitu kasvatada, vaba aega veeta ning kogukonnasündmusi ja õuesõppe tunde korraldada,” kirjeldab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti projektijuht Lea Vutt.
Ta lisab, et ühtlasi on ühisaed avalik roheline linnaruum, mille tähtsust saab vaadelda mitmest erinevast aspektist. Esmalt on endale toidu kasvatamine olnud juba mõnda aega kasvav trend kogu maailmas. Kliima- ja energiakriisi valguses on linnaruumi elurikkuse ja linnaelanike toidujulgeolek ning toimetulek veelgi rohkem päevakorda tõusnud. Kasvukastide ja peenramaade rajamisest on huvitatud nii linn kui ka inimesed.
„Tallinnas on üle kolmekümne kogukonnaaia, kus toimetab rohkem kui 2500 aiandushuvilist. Mitmetes piirkondades on aga huvilisi rohkem, kui aiad mahutavad ning tekkinud on ootejärjekorrad. Pelgu ühisaed on esimene linnaaed Tallinnas, kus elanikele luuakse võimalus isiklikus kasutuses aiamaa rentimiseks ja seega suurema hulga puhta ja värske toidu kasvatamiseks,” ütleb Vutt.
Teiseks on Eestis nagu ka mujal maailmas urbaniseerumine üha suurem ning linnakeskkond on muutumas peamiseks kohaks, kus inimesed loodusega kokku puutuvad. Seetõttu on oluline silmas pidada, et säiliks linnade bioloogiline mitmekesisus, mis tagab linnaelanikele täisväärtusliku, tervisliku elukeskkonna ja tõstab linlaste loodusteadlikkust.
„Kolmandaks on aiandusega tegelemine tervisele väga kasulik. Kui sind ootavad oma aiamaa ja taimed, on sul põhjust värskes õhus viibida ja liikuda! Lisaks kergele füüsilisele koormusele turgutab aiandusega tegelemine tervist, annab rahulolutunde ja tekitab rõõmu oma saavutuse üle,” räägib Vutt. Samuti on ühisaed hea koht sotsialiseerumiseks ja üksindustunde vähendamiseks, eriti eakamate inimeste jaoks.“
Millega erineb Pelgu ühisaed teistest linnaaedadest?
„Pelguaia projektini jõudsime nii, et varasema välisprojekti B.Green ehk Putukaväila projekti raames otsisime võimalust luua Tallinna elanikele isiklikus kasutuses rendiaiamaad. Selleks valiti välja sobiv koht Putukaväila lineaarpargis Kolde puiestee ja Ehte tänava nurgal ning koostöös olemasoleva kogukonnaaia esindajatega ja F+A Maastikuarhitektuur OÜ-ga töötati välja tulevase ühisaia maastikuarhitektuurne lahendus,” räägib projektijuht. „Omanäoline ja stiililt terviklik ühisaia lahendus näeb ette aiaplatside arvu, ligipääsu, piirdeaiad, väikevormid ja muu vajaliku. Et tagada aia tõrgeteta toimimine, kaasasime disainibüroo Brand Manual, kellega koostöös sai loodud ühisaia toimimise mudel.”
Vuti sõnul rajatakse projekti raames aia toimimiseks vajalikud kommunikatsioonid nagu vesi ja elekter, ehitatakse kasvuhoone, kogukonnasündmusteks sobiv väliala koos varjualusega ning luuakse võimalused erivajadustega inimestele aiandusega tegelemiseks. „Kogukonnaaednike juba olemasolev merekonteiner kohaldatakse tööriistakuuriks, samuti rajatakse käiguteed, laste mänguala ja WC. Ala piiratakse aiaga, et tagada inventari ja kasvatatava saagi säilimine ka sel ajal, kui aias ei ole aednikke tegutsemas,” loetleb ta. „Paralleelselt ühisaia ehitamisega tegeleme aia toimimise mudeli ja sisekorra väljatöötamise kallal.”
Ühisaed on oma olemuselt säästlik ja keskkonnasõbralik aed. Projekti elluviimise käigus pannakse rõhku looduspõhistele lahendustele ja materjalide taaskasutusele. Näiteks kogutakse sademevett nii ümbritsevalt alalt kui ka katustelt, taaskasutatakse olemasolevat inventari ja ehituses eelistatakse looduslikke materjale.
/nginx/o/2023/05/25/15344801t1h5b5e.jpg)
Linnaaed kui elurikkuse edendaja
„Sageli on nii, et linnad on rajatud looduslikult mitmekesistesse kohtadesse ja linnade kiire kasvamine avaldab piirkonna elurikkusele paratamatult oma mõju. Tulevikus sõltub paljude liikide käekäik sellest, kui hästi meil õnnestub kasvava linnastumise tingimustes elurikkust toetada ja suurendada,” nendib Vutt. „Elurikas haljastus ning looduse väärtustamine linnades võimaldab vähendada linnastumise ökoloogilist jalajälge. Pelgu ühisaeda on valitud sellised liigid, mis pakuvad rõõmu nii tolmeldajatele kui ka inimestele. Haljastusse lisatakse mitmerindelisust ja miinimumini viiakse tihedat niitmist vajav ala. Roheline linnakeskkond vähendab müra ja UV-kiirgust, leevendab linnas tekkivate kuumasaarte mõju ja aitab reguleerida järjest intensiivsematest sademetest tulenevaid probleeme.”
/nginx/o/2023/05/25/15344802t1h5c61.jpg)
Kogukonna kaasamine on oluline
Lea Vutt lisab, et kohalikud on projekti kaasatud algusest peale ning nende arvamust hinnatakse kõrgelt. „Alates idee kavandamisest kuni maastikuarhitektuurse eelprojekti valmimiseni on projekti arendamisse kaasatud nii Pelguaia eestvedajad kui teiste Tallinna kogukonnaaedade esindajad. Eelkõige kohalikule kogukonnale ja Pelguaias juba toimetavatele aednikele suunatud projekti avaüritus toimus Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuses tänavu märtsis. Projektitiim tutvustas ühisaia loomise senist protsessi ja valminud eelprojekti ning jagas infot ka tulevikuplaanide kohta. Lisaks on kohalik kogukond ala arendamisse olnud kaasatud Putukaväila projekti raames toimunud avalike arutelude käigus.”
Tänaseks on läbi viidud hange Pelgu ühisaia projekteerimiseks ja ehitamiseks ning ühisaed on aednikele kasutamiseks valmis järgmise aiandushooaja alguses. Projekti viib ellu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet koostöös Põhja-Tallinna Linnaosavalitsusega ja MTÜ-ga Pelguaed.
Pelgulinna kogukonnaaed sai alguse 2019. aastal kohalike aktiivsete elanike eestvedamisel ja Tallinna linna toetusel. Kokku tegutseb aias üle 60 aiandushuvilise. Loodetavasti on Pelguaia projekt suurepärane eeskuju uute modernsete, turvaliste ja liigirikaste linnaaedade rajamisel.
/nginx/o/2023/05/25/15344789t1h78d4.jpg)