Keila linn astus vastu üleujutustega kaasnevatele probleemidele

Vesiveski jalakäijate sild asendati uue, pikema ja kõrgemalasuvaga Foto: Keila linn

Kuigi Eestis pole kliimamuutused täna veel nii tajutavad kui mujal maailmas, näitasid möödunud aasta lumetormid, et peame ekstreemsusteks valmis olema. Ka Keila linna kliimakava eksperdid näevad tormide ja valingvihmade sagenemist ning väheoluliseks ei saa pidada üleujutustega kaasnevaid probleeme. Seega tuli hakata mõtlema riskide maandamisele.

„Kliimamuutuste prognooside alusel on väga tõenäoline, et aladel, kus on juba toimunud vooluveekogudest põhjustatud üleujutusi, toimuvad need ka tulevikus. Nii alustasime mõned aastad tagasi Keila jõest tingitud üleujutuste põhjuste analüüsimise ja leevendavate meetmete välja töötamisega. Sademete hulga suurenemine sügisel suurendab äravoolu ning võib saada ka Keila jõel aasta veerikkaimaks perioodiks,” räägib Keila abilinnapea Inge Angerjas.

Keila ja merelinn?

Keila linnavalitsus otsustas KIKi toetusel tellida konsultatsioonifirmalt ELLE OÜ ja Eesti Veeprojekt OÜ-lt üleujutusriskide uuringu. Selgus, et Keila linna jõeäärseid alasid saab täna lugeda kohaliku tähtsusega üleujutusriski tunnustega piirkonnaks. Jõe lang vahetult Keila linnast alla- ja ülesvoolu ning jõesängi mõõtmed on liiga väikesed selleks, et suurvesi sängist luhale ei väljuks ja tõenäoliselt jääb see nii ka edaspidi.

„Kuna oleme kevadise vaatepildiga harjunud, ei märkagi alati, mida suurvesi endaga kaasa toob või kaasa viib, pigem ütleme naljatledes, et Keilast saab paar korda aastas merelinn,” ütleb Angerjas. „Telefonid hakkavad helisema siis, kui Tallinna maantee jalakäijate sillast üle ei pääse, lõuna-Keila keldrites on vesi ja reoveepuhastusjaama koormus on sademevee kanalisatsiooni pumpamise tõttu ülekoormatud. Selliste riskide ärahoidmiseks otsiski uuring lahendusi. Uuringupõhine lähenemine on linnaplaneerimises möödapääsmatu ja alus järgmistele tegevustele, kuidas üleujutusega kaasnevaid riske leevendada.”

Eksperdid analüüsisid Keila linna kolme peamist üleujutustest mõjutatud piirkonda: Keila jõe luhaala, Jõepargi ja lõunaosa piirkonda. Projekti eesmärk oli leida probleemidele lahendused ja need ellu viia. Samas ei olnud eesmärgiks üleujutuste täielik vältimine, vaid keskenduti nende mõju vähendamisele elamualadel, oluliste teenustega seotud aladel ning kõrgendatud loodus-, kultuuri- ja/või puhkeväärtusega pargialadel. Seega näiteks Keila linna põhjapiirkonda jäävale luhaalale tegevusi ette ei nähtud.

Tiikide puhastamine leevendas kahepaiksete ja nahkhiirte eluolu

„KIKi toetusel on üleujutusriskide projekti ehituslikud tegevused Keilas tänaseks lõpetatud,” ütleb abilinnapea. „Mis ära tehtud on? Asendati Tallinna maantee jalakäijate sild suurema sillaavaga ja sillaga, taastati Keila jõe endine voolusäng jõe hargnemisel, puhastati tiigid ja rajati nõvad Tuula tee ääres ning puhastati Tuula tee kraav.”

Ta lisab, et Jõepargi endiste kalatiikide ala oli kevaditi ja sügiseti läbimatu ja soostunud ning kahjustunud oli tiikidega piirnev kõrghaljastus, eriti selle juurestik. „Tiikide ja nõvade süsteemi korrastamise eesmärk oli toetada loodus- ja kultuuriväärtuse säilitamist. Tiikide puhastamine võib olla näiteks nahkhiirtele positiivse mõjuga – seda juhul, kui tekivad sobivad lennukoridorid veesilmade kohal toitumiseks. Tiikide puhastamine võib tõsta ka piirkonna elupaigalist väärtust kahepaiksetele.”

Kraavide puhastamine ja vanade truupide asendamine toimus 4,3-kilomeetrisel lõigul. Keila kraav ja sellel paiknevad truubid on tänaseks puhastatud settest või asendatud alates Ringtee ja Tuula tee ristmikust kuni raudteeni. Keila kraavi suubuvatele kraavidele rajati sulgemist võimaldavad otsakud, et vältida vee voolu Keila kraavist Ringtee ja Raba tänava vahelisele madalale alale. Puhastati Aia ja Aukamäe tänava piirkonna kraavid ning Tuula tee äärne kraav. „Projekti tegevustega alustamisel oli Keila kraav ja sellel paiknevad truubid setetega täitunud, truubid amortiseerunud ja veevool takistatud,” nendib Angerjas. „Truupide puhastamise ja rekonstrueerimise tulemusel paranes piirkonna veerežiim ning vähenes oht piirnevate elamukruntide üleujutamiseks.”

Vana sild oleks ilmselt varsti purunenud suurte vooluhulkade puhul Foto: Keila linn

Kõige suurema töö - Vesiveski jalakäijate sild

Kõige suurema tööna võeti ette Tallinna maanteel asuva Vesiveski jalakäijate silla asendamine. „Ekspertide väitel sild ilmselt puruneks suurte vooluhulkade puhul ja sillaava uhutaks laiemaks. Kallaste täiteks paigaldatud pinnase minema uhtumine oli samuti teema, protsess oleks võinud areneda kuni Tallinna maantee jõepoolsete hooneteni. Seega uuringupõhine lahendus oli jalakäijate sild asendada uue, pikema, ja kõrgemalasuva kergliiklussillaga ning tekitada jõe kallastele silla alt läbipääsuks kallasrajad,” ütleb Angerjas.

Kui vana sild oli 3 meetrit lai, siis uue omaks on 4 meetrit, millest 3,5 meetrit on kergliiklustee laius. Teelõigu pikkus on 82,5 meetrit. Tänaseks on uus sild valmis ja jalakäijatele avatud.

• KIK toetas Keila Linnavalitsuse projekte „Keila linn üleujutusriskide maandamine“ ja „Üleujutusriskide maandamine, ehitus Keila linnas“ kokku 683 540 euroga.
• KIKil ja Keskkonnaministeeriumil on kohalikele omavalitsustele planeerimisel toetused sadeveesüsteemide rajamiseks ning üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks. Toetusraha tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Loodetavasti saame taotlusvoorud avada selle aasta lõpus või uue alguses.
• www.kik.ee