Hollandlased teevad tuulegeneraatorid rändlindudele ohutuks

Tulvavete eest kaitset pakkuv tamm Fryslânis, taamal paistmas tuulepark. Foto: Kobus van Leer, Pixabay

Hollandi tuuleenergia tootjad võtavad kasutusele lihtsad nipid, mis väldivad rändlindude hukku. Sellised vahendid peab kasutusele võtma ka Eesti meretuuleparkides.  

Hollandlased alustavad eksperimenti - nad vähendavad tuuleparkides labade ringlemise kiirust kaks korda aastas ehk lindude migratsiooni ajal. Labad teevad siis 12 kuni 48 tunni jooksul vaid kaks pööret minutis. Hinnanguliselt tapavad Hollandi tuulepargid suurusjärgus 50 000 lindu aastas. Seda tundub palju ja lindude tapmise juttu püütakse esitada argumendina tuuleparkide vastu ka Eestis. Kui aga veidigi lisainfot otsida, siis selgub, et Hollandi kassid tapavad suurusjärgus 18 miljonit lindu aastas, ohustades 370 liigi olemasolu. 

USA arvud on aga veelgi kõnekamad - tuulegeneratorid tapavad praegu suurusjärgus miljon lindu aastas ja ka aastal 2050 suurusjärgus 2 miljonit lindu aastas; autod tapavad praegu 60 miljonit, pestitsiidid samas suurusjärgus, hooned 100 miljonit ja kassid ... 365 miljonit kuni miljard lindu aastas. USA linnukaitsjad pakuvad aga kasside tapetud lindude hulgaks veel suuremat arvu - 2,4 miljardit lindu. Muideks - fossiilkütustel nagu gaas, nafta ja süsi põhinevad elektrijaamad tapavad suurusjärgus pool miljonit lindu aastas ja tuumajaamad teist samapalju.

Idee vähendada tuuleparkide mõju eelkõige rändlindudele pole muidugi uus. Näiteks Hollandis asuv Fryslâni tuulepark oma 89 turbiiniga (kokku 380 MW) paikneb Amsterdamist põhja pool asuvas Ijsseli järves. See esimene looduspositiivne tuulepark on disainitud nii, et see ei kahjusta, vaid pigem kaitseb kohalikku ökosüsteemi.

Sealhulgas kasutavad nad tehisintellektipõhise tarkvaraga radarisüsteemi, mis jälgib lindude liikumist tuulepargi ümbruses ja selle sees; on ehitanud isegi mitut inimtekkelist saart, mis pakuvad merelindudele (sh tiirudele) pesitsuspaika ning veealuseid kunstlikke konstruktsioone, mis pakuvad varjupaika kaladele. See võimaldabki labade liikumist rändlindude ilmumisel õigeaegselt aeglustada. Lõuna-Hispaanias Cadizi ümbruses asuvas 20 tuulepargis, mis on oluline rändekoridor, vähendasid radarisüsteemide ja inimvaatlejate abil seiskamised näiteks kaeluskotkaste suremust keskmiselt 92 protsenti.

Palju infot lindude käitumisest meretuuleparkides ja nende vahetus läheduses leiab siit.