/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/04/28/15285288t1he47f.png)
Venemaa kavatseb õhutada Läänemere piirkonnas vastasseisu, kasutades keskkonnamuresid, vahendas Leedu rahvusringhääling LRT neljapäeval Kremli dokumentidele viidates.
Venemaa kavatseb kasutada vastasseisuks Läänemere keskkonda (1)
See peaks toimuma poliitikute, teadlaste, vabakonna ja meedia kaudu, esitledes Venemaad selles küsimuses moderaatori ja rahusobitajana, annavad tunnistust LRT, Eesti Päevalehe ja mitme välismaise väljaande käsutusse jõudnud dokumendid, mille koostas 2021. aasta suvel-sügisel Vene presidendi Vladimir Putini administratsioon.
«Balti platvormi» loomise dokument algab sõnadega «rahu rajal ümber Maa», mida selle strateegia loojad Vene eriteenistustest soovitavad kasutada platvormi motona.
Venemaa püüab koos Valgevenega ellu viia projekti «Balti platvorm», mis kaasab ühistegevusse Läänemere rannikuriigid, seadustades Venemaa tegevuse keskkonnaküsimuste kaudu.
Selle kohaselt kavatsetakse süvendada Läänemere keskkonnamuresid ja ökosüsteemi katastroofi prognoose, mida Kaliningradi oblasti meedias on arutatud alates selle aasta jaanuarist, rõhutades inimtegevusest tingitud katastroofe ja Läänemere piirkonna militariseerimist.
Strateegias tehakse ettepanek luua Baltikumi (Pribaltika) asemel «neutraalsed mõisted» nagu «Läänemere» või «Suur-Balti piirkond».
Plaaniti, et «Balti platvormi» esindajad osalevad Vene ülikoolide teadusüritustel ja liiguvad edasi põhiülesande juurde, öeldes, et venelased on Läänemere piirkonna militariseerimise vastu ja pooldavad küsimuste rahumeelset lahendamist.
Neis küsimustes pidi kutsutama kokku arvamusliidritest algatusrühm, mitte ainult Venemaalt ja Valgevenest, vaid ka Saksamaalt ja Põhjamaadest ning «venekeelseid baltlasi».
Peaminister Ingrida Šimonytė ütles LRT-le, et «Venemaal ei tohiks olla kuigi lihtne leida akadeemilisest maailmast ja vabakonnast partnereid, kes võiksid olla loomulikumad seda laadi partnerid kui valitsused või muud ametlikud asutused.»
Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius märkis, et ühisarutelusid Venemaaga on raske ette kujutada ka pärast Ukraina sõja lõppu: «Me ei saa öelda, et Venemaaga saaks istuda võrdsetel alustel läbirääkimiste laua taha ja arutada isegi olulisi küsimusi.»