Uus seadus keelab raadatud aladelt pärit toidu ja toodete müümise

Raietööd Brasiilia vihmametsas. Foto: UESLEI MARCELINO

• Aastail 1990–2020 raadati maailmas EList suurem maa-ala, ELi tarbimine tingib umbes 10% kahjust.
• Uus õigusakt hõlmab loomakasvatust, kakaod, kohvi, palmiõli, soja, puitu, kautšukki, puusütt jm.
• Lisatud on inimõigusi ja põlisrahvaste õigusi puudutavad nõuded.

Määruse eesmärk on pidurdada kliimamuutusi ja elurikkuse vähenemist ning see kohustab ettevõtteid tagama, et ELis müüdavad tooted pole põhjustanud raadamist ega metsade seisundi halvenemist.

Kuigi ühtki riiki ega kaupa ei keelustata, lubatakse ettevõtjatel ELis müüa ainult tooteid, mis ei pärine pärast 31. detsembrit 2020 raadatud maalt ega ole põhjustanud metsade, sealhulgas asendamatute põlismetsade seisundi halvenemist.

Parlamendi nõudel peavad ettevõtted kontrollima ka seda, kas tooted vastavad tootjariigi õigusaktidele, sealhulgas inimõigusi käsitlevatele seadustele, ning kas on järgitud tootmispiirkonna põlisrahvaste õigusi.

Hõlmatud tooted

Komisjoni esialgse ettepaneku kohaselt hõlmab uus määrus loomakasvatust, kakaod, kohvi, palmiõli, soja ja puitu, kaasa arvatud neid sisaldavaid, nendega söödetud või neist valmistatud tooteid (nt nahk, šokolaad ja mööbel). Läbirääkimiste käigus õnnestus parlamendil lisada sellesse loetellu kautšuk, puusüsi, teatavad paberitooted ja mitu palmiõli derivaati.

Parlamendi survel laiendati metsade seisundi halvenemise määratlust, nii et see hõlmab ka põlismetsade või looduslikult taastuvate metsade muutmist istandikeks või muuks metsamaaks.

Riskipõhine kontroll

Komisjon liigitab riigid või nende osad objektiivse ja läbipaistva hindamise alusel väikese, standardse või suure riskiga riikideks. Hindamine peab toimuma 18 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Väikese riskiga riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse lihtsustatud menetlust. Ettevõtjate kontrollimise osakaal vastab riigi riskitasemele: suure riskiga riikide puhul on see 9 protsenti, standardriski puhul 3 protsenti ja väikese riskiga riikide puhul 1 protsent.

Pädevatel ELi asutustel on juurdepääs ettevõtjate esitatud teabele, näiteks asukohatuvastuse koordinaatidele, ning nad kontrollivad satelliitseirevahendite ja DNA-analüüsi abil toodete päritolu.

Nõuete rikkumise eest määratavad karistused peavad olema proportsionaalsed ja hoiatavad ning maksimaalne trahv on vähemalt 4 protsenti nõudeid rikkuva ettevõtja või kaupleja aastasest kogukäibest ELis.

Pärast hääletust ütles raportöör Christophe Hansen (EPP, Luksemburg): «Siiani on meie supermarketite riiulid olnud pahatihti täis tooteid, mida määrib põletatud vihmametsade tuhk, millest on maha jäänud pöördumatult hävinud ökosüsteemid ning mis on võtnud põlisrahvastelt nende elatusvahendid. Ja pahatihti pole tarbijad sellest üldse teadlikud. Nüüd võivad Euroopa tarbijad olla kindlad, et tahvel šokolaadi või väljateenitud tass kohvi ei tee neid tahtmatult raadamise kaasosaliseks. Uus seadus ei ole oluline mitte ainult võitluses kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise vastu, vaid peaks lahendama ka ummikseisu, mis ei lase meil tihendada kaubandussuhteid riikidega, kes jagavad meie keskkonnaväärtusi ja -eesmärke.»

Kell 15.30 Eesti aja järgi toimub raportööriga pressikonverents. Seda saab vaadata siin.

Järgmised sammud

Uus õigusakt võeti parlamendis vastu 552 poolt- ja 44 vastuhäälega, erapooletuid oli 43.

Nüüd peab määruse teksti ametlikult heaks kiitma ka nõukogu. Seejärel avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja määrus jõustub 20 päeva pärast avaldamist.

Taust

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hinnangul muudeti maailmas aastail 1990–2020 põllumajandusmaaks 420 miljonit hektarit metsa – rohkem kui kogu Euroopa Liidu pindala. Umbes 10 protsenti ülemaailmsest raadamisest tingib ELi tarbimine. Üle kahe kolmandiku sellest moodustab palmiõli ja soja.

2020. aasta oktoobris kasutas parlament ELi aluslepingus sätestatud õigust paluda komisjonil esitada õigusakt, et peatada ELi põhjustatav ülemaailmne raadamine. Kokkulepe ELi liikmesriikidega uue määruse üle saavutati 6. detsembril 2022.

Vastu võetud õigusakt aitab ELil hallata metsi vastutustundlikult ning kaitsta ja taastada elurikkust, nagu on soovitud Euroopa Tuleviku Konverentsi lõpparuande 5. ettepaneku meetmes 1, 11. ettepaneku meetmes 1, 1. ettepaneku meetmes 1 ja 2. ettepaneku meetmes 5.