/nginx/o/2023/04/17/15262371t1h15e3.jpg)
Keskkonnakaitseühendus Päästame Eesti Metsad (PEM) leiab, et kuigi koalitsioonileping fikseerib elurikkuse ja elukeskkonna hoidmise eraldi alapunktis, on tegelikult vaja leppeülest mõistmist, et kõik elu aspektid – kaasa arvatud majandus – peavad lähtuma elurikkuse hoidmise vajadusest kui esmasest nõudest.
Elurikkuse ja metsade eest huvikaitset tegeva PEMi juhatuse liige Farištamo Eller tõi leppest välja punkti, mis käsitleb taastuvenergeetikat kui ülekaalukat avalikku huvi. Elleri sõnul jääb aga selgusetuks, miks ei ole kuskil öeldud, et ka elurikkuse hoidmist käsitletakse ülekaaluka avaliku huvina.
«Kas riigikogu, valitsus ja nende nõunikud ei ole lugenud IPCC raportit? Juba aastaid nõuab Eesti avalikkus metsade üleraie lõpetamist, kaitsealade jätmist loodusele, hiite ja kodumetsade hoidmist ning üle-eestilist loodusväärtuste inventeerimist, kuid ometi õnnestub loodus alati vaeslapse ossa jätta,» kritiseeris Eller.
Segadust tekitavad tema sõnul ka muud koalitsioonileppe punktid – näiteks siht, et majandusmetsade tagavara ei tohi väheneda.
«Kas seda punkti tuleks lugeda nii, et kasutame ressurssi säästlikult, ja rõõmustada, või hoopis nii, et koalitsioon soovib looduskaitsealade loomisele piire panna, sest need tuleksid majandusmetsade arvelt, ning häirekelli lüüa, või veel mõnd kolmandat moodi?» küsib Eller. «Väärib rõhutamist, et hetkel ei kogu riik andmeid selle kohta, kas ja millal metsateatised üldse realiseeritakse. Ehk siis lihtsustatult pole kellelgi aimugi, millal ja kui palju täpselt raiutakse.»
/nginx/o/2023/04/17/15262370t1h5f70.jpg)
Regionaalpoliitika ja maaelu peatükis pole PEMi sõnul elurikkuse hoidmist ja elukeskkonda puudutavaid punkte, kül aga lubatakse panustada maaparandussüsteemi – ja seda olukorras, kus kuivendamine on Eestis juba ammu keskkonnakahjulik.
«On märkimisväärne, et lubatakse ERRi rahastusmudelit analüüsida, kuid ERRi sisu analüüsimist ei mainita – ometi on vaja, et rahvusringhääling muutuks oma väljaütlemistes konkreetsemaks, sest elame kuuendas väljasuremislaines,» viitas Eller maailma teadlaste raportile. «Eestiski on iga viies liik ohustatud, linnustik on viimase 30 aastaga juba kolmandiku võrra vähenenud, metsad on muutunud süsiniku sidujast süsiniku emiteerijaks.»
«Millal loobub riigikogu ettevaatlikest sõnastustest nagu «parandame metsandusandmete kvaliteeti», või «katsetame riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonnametsana ning püsimetsana KAH-aladel» või «samuti ei tohiks turvast kaevandada looduslikes soodes» või «üldjuhul on lageraie looduskaitsealadel piiratud»,» küsis Eller retooriliselt. «Miks pole siiani konkreetseid otsuseid, nagu näiteks pidada kõigis metsades pesitsusrahu kogu pesitsusaja vältel, keelata uuendusraied looduskaitsealadel, inimeste kodumetsades, vääriselupaikades, hiites, luua elurikkuse strateegia eesmärkidega kooskõlas piisavalt kaitsealasid? Kui keeruline on langetada otsus looduslikus seisundis soodesse ja rabadesse turba kaevandamise lube enam mitte anda ning tagasi võtta ka varem väljastatud load?»
Päästame Eesti Metsad paneb poliitikuile südamele, et avalikkus tahab juba ammu loodust hoida ja ootab ka selles osas ka otsustajatelt kiiret tegutsemist.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)