/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/22/15212689t1he60d.jpg)
ÜRO eestvedamisel on 22. märtsi alates 1993. aastast tähistatud rahvusvaheluse veepäevana, mis kutsub riike üles veeprobleemide lahendamiseks kiiremalt tegutsema.
Kolmapäevane veepäev kutsub üles kiirelt tegutsema
Kui Eestis on puhas joogivesi ja kanalisatsioon olemas enam kui 90 protsendil inimestel, siis kogu maailmas on samad võimalused umbes 74 protsendil inimestel. Ligi kahe miljardi inimese jaoks on puhas joogivesi kättesaamatu.
2015. aastal leppisid ÜRO riigid kokku, et tagavad 2030. aastaks kõigile inimestele nii ohutu ja taskukohase joogivee kui ka nõuetekohase kanalisatsiooni. Praeguste andmete kohaselt on eesmärgini siiski veel pikk tee minna, kuna hetkel on korralik kanalisatsioon vaid 54 protsendil inimestest ning umbes 71 protsendil on võimalik kasutada pesemiseks vett ja seepi. 2030. aastaks võetud eesmärkide täitmisest on kõige kaugemal Aafrika, Kesk- ja Lõuna-Ameerika ja paljud Aasia riigid. Eesmärkidele ollakse aga kõige lähemal Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
Eestis tarbib ühisveevärgi vett 88 protsenti inimestest ja oma reovee saab ühiskanalisatsiooni kaudu ära juhtida 82 protsenti inimesi. Kellel ühisveevärki või kanalisatsiooni pole, võtavad vee erakaevust ning reovee suunavad kas omapuhastisse või kogumiskaevu. «Eralahenduste osas ei ole täpselt teada, millisele kvaliteedile vastab iga kaevu vesi ja kas kohtkäitlus toimib kõikjal nõuetekohaselt. Siiski viitavad mitmed inventuurid, et pooltel juhtudel on asjad korras ning ülejäänud pooltel on vaja kas rajada uus kaev või reovee kogumissüsteem,» lausus keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon.
Vee hinda võib Eestis pidada taskukohaseks. 2021. aastal oli keskmine veeteenuse hind Eestis ligikaudu üks protsent leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. Maailmapanga ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD hinnangul on taskukohasuse piiriks viis protsenti leibkonnaliikme netosissetulekust.
Kroon rõhutab, et veetaristu toimib tulevikus sama hästi ainult siis, kui seda järjepidevalt hooldada ja teha õigel ajal vajalikud investeeringud. «Taristu ülalpidamine ja taskukohase vee hinna tagamine on pikemas perspektiivis meie jaoks kindlasti suur väljakutse,» nentis Kroon.
Kolmapäevast reedeni on New Yorgis ÜRO veekonverents, millega soovitakse survestada maailma riike astuma otsustavaid samme, et puhast vett jaguks ka vaesematele riikidele. Veekonverents leiab taas aset pärast ligi 50-aastast pausi. Paljud küsimused, mida arutati ÜRO esimesel veekonverentsil 1977. aastal Argentiinas, on aga endiselt lahendamata.