Uue LNG taristu rajamine Eestisse ja Lätti pole vajalik

Aleksander Laane
, ajakirjanik
Copy
Foto: Erich Westendarp, Pixabay
  • Regioonis on viimase aasta jooksul LNG taristu peale kulutatud peaaegu pool miljardit avalikku raha.

Venemaa väljapressimisaktsioonide tulemusena vallandunud gaasipaanika ja aastakümneid kestnud tegevusetus taastuvenergeetika arendamisel tõid kaasa LNG-taristu rajamise plaanide laine. Eesti Roheline Liikumine koostöös CEE Bankwatch Networkiga avaldasid aga ülevaate, mis soovitab Balti riikidel vältida uue LNG taristu ehitamist.

Keskkonnaühenduste hinnangul on Soome Inkoo ja Leedu Klaipeda terminalide vastuvõtuvõimekus Eesti, Läti, Leedu ja Soome gaasinõudluse jaoks piisav, eriti arvestades piirkonna langevat gaasikasutust. Olemasolevat taristut tuleks käsitleda ajutise puhvrina ning rööpselt tegeleda eesmärgipärase gaasinõudluse vähendamisega.

Ülevaate põhiosa käsitleb juba eksisteeriva taristu võimekust, fossiilse gaasi tarbimise stsenaariumeid Eestis ja Lätis ning teadaolevaid plaane LNG terminalide rajamiseks lähiriikides. Ülevaates tuuakse välja ka kliimaeesmärkide raames energiajulgeolekut parandavaid poliitikasoovitusi. Olulisemaks neist on vajadus tihedamaks piirkondlikuks koostööks, mille käigus võetakse arvesse riikide kahanevat gaasivajadust ning juba olemasolevat taristut.

CEE Bankwatch Networki gaasi huvikaitseekspert Gligor Radečić leiab, et Eesti, Läti ja Leedu on näidanud eeskuju gaasitarbimise vähendamisel enne 2022. aasta keerulist talve: «On väga oluline, et nüüd seatud eesmärgist ei taganetaks. Võtmetähendusega on selleks piirkondlik solidaarsus energiavajaduse tagamisel ning vajalike investeeringute suurendamine taastuvenergiasse ja energiatõhususse.»

«Nii majandus- ja taristuminister, energeetikaeksperdid kui ka Elering on kinnitanud: gaasi varustuskindlus on tagatud ning olemasolev taristu ei ole piiranguks. Plaanid uute LNG terminalide ehituseks ei ole seotud energiajulgeoleku tagamisega, vaid gaasifirmade lobitööga. Liiga suur hulk fossiilse gaasi vastuvõtuvõimekust tekitab kas olukorra, kus suurendame piirkonna sõltuvust fossiilsetest kütustest või muutub taristu kasutuks investeeringuks, mis ei tasu ennast ära järjest langeva gaasikasutuse ja majanduse dekarboniseerimise kontekstis,» selgitas ülevaate autor ja Eesti Rohelise Liikumise huvikaitseekspert Johanna Kuld.

Regioonis on viimase aasta jooksul juba ainuüksi LNG taristu peale kulutatud peaaegu pool miljardit eurot avalikku raha. Selle asemel, et rajada igasse riiki kulukaid ja saastavaid LNG terminale, mis lihtsalt nihutab meie impordisõltuvuse Venemaalt teistele riikidele, peaksid valitsused suunama rohkem vahendeid energiasüsteemi struktuursetesse muudatustesse, mis aitaksid vähendada sõltuvust fossiilsest gaasist.

Energiasõltuvuse juurprobleemi lahendamiseks tuleb lõpetada toetused ja investeeringud LNG infrastruktuuri ja uutesse pikaajalistesse gaasiimpordi lepingutesse; koostada võimalikult kiiresti üksikasjalik tegevuskava fossiilse gaasi kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks; suurendada riiklikku rahastust energiasäästu, energiatõhususe meetmetesse, elektrifitseerimisse ja fossiilse gaasi asendamisse taastuvatel energiaallikatel põhinevate alternatiividega.

Inglisekeelse ülevaate tervikteksti tabelite, graafikute jm vajalikuga leiad siit: roheline.ee/varske-ulevaade-uue-lng-taristu-rajamine-eestisse-ja-latti-on-ebavajalik/

Allikas: Eesti Roheline Liikumine

Tagasi üles