Eurosaadik: rohe-eesmärkide saavutamiseks on vaja suuniseid ja toetust

Eurosaadik Juozas Olekas Foto: Žygimantas Gedvila

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud keskkonnafoorumil sõnas Euroopa Parlamendi liige Juozas Olekas, et rohekokkulepe eesmärkide saavutamisel on eelkõige vaja suuniseid, kuidas edasi tegutseda ning piisavat toetust.

«Euroopa rohelepe pakuti välja selleks, et muuta Euroopa Liit (EL) kaasaegseks, ressursitõhusaks konkurentsivõimeliseks majanduseks. Väga oluline on mõelda, kuidas saame selles olukorras majandada ja loomulikult on meil vaja teatud eesmärke, milleks on kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050 ja majanduskasvu lahti sidumine ressursside kasutamisest,» ütles Olekas ja lisas, et tuleb mõelda sellele, et ükski inimene ega koht ei jääks protsessist maha.

Olekase sõnul on 2030. aastaks välja pakutud konkreetseid eesmärke – kolme miljardi puu istutamine EL-i ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 55 protsenti. Olekas ütles, et rohelepe sisaldab mitmeid kokkuleppeid ja üheks neist on paketikokkulepe 55, mille eesmärgiks on luua ühtne ja tasakaalustatud raamistik EL-i kliimaeesmärkide saavutamiseks. Ta avaldas lootust, et see tagab õiglase ja sotsiaalselt õiglase ülemineku.«"Paketi kokkulepe samal ajal säilitab ja tugevdab EL-i tööstuse innovatsiooni ja konkurentsivõimet, tagades samal ajal õiglased tingimused kolmandate riikide ettevõtjatele. Eesmärgiks on tugevdada EL-i positsiooni juhtpositsioonil ülemaailmses kliimamuutuste vastases võitluses,» tunnistas eurosaadik.

Olekas tunnistas, et pärast läbirääkimisi parlamendi ja nõukogu vahel esitati väga palju ettepanekuid, kuid kokku lepiti selles, et aastaks 2030 seatakse kasvuhoonegaaside netoreostuse eesmärgiks 310 miljonit tonni süsinikdioksiidi-ekvivalenti, mis on ligikaudu 15 protsenti rohkem kui käesoleval hetkel. «Et täita seda eesmärki otsustati, et liikmesriigid peavad järgima lineaarset trajektoori. Praegused eeskirjad kehtivad aastatel 2021–2025 ja riikidel on teatav paindlikkus nende eesmärkide täitmisel», märkis Olekas.

Eurosaadiku sõnul tuleb põllumajandusettevõtetele ja metsaomanikke muutuste edendamiseks pakkuda ka piisavat toetust. «Põllumajandus ja metsandus on osa tänapäevaste kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendusest, kuid mitte patuoinas. Pigem keskenduge rohkem stiimulitele kui keelamisele või karistusele, mis toetavad põllumajandusettevõtteid ja metsaomanikke, kes teevad väga olulist tööd,» lausus Olekas lisades, et metsadele peab jääma alles ka majandusfunktsioon.

«Mets ei ole lihtsalt süsiniku neelaja või absoluutne reserv – mets on oluline taastuv ressurss, osa majandusest ja meie sissetulekuallikas. Siin on oluline jälgida, et põllumajandustootjate igasugune kohanemine peab olema järkjärguline ja tõhus. Põllumajandusettevõtjad peavad oma majandustegevuses suutma teenida ka kasumeid, sama kehtib ka metsaomanikele,» toonitas Olekas ja lisas, et nõudes heitkoguste vähendamist, tuleb teha koostööd, et toetada tõhusat põllumajandust ning väikeseid ja keskmise suurusega põllumajandustootjaid, et neil oleks piisavalt võimalusi kohandada oma tegevust.

Olekase sõnul on lisaks eesmärkidele, mis on juba paigas, olemas ka kolm uut seadusandluse akti: looduse taastamise seadus, mis keskendub märgalade – jõgede, metsade, rohumaade, mereökosüsteemide – ja nendes elavate liikide taastamisele. Lisaks veel taimekaitsevahendite säästev kasutamine – 50-protsendiline üleüldine vähendamine keemiliste taimekaitsevahendite osas ja ohtlikumate ainete kasutamise vähendamine 50 protsenti aastaks 2030. Lisandub tööstusheite direktiiv, kus on sätestatud inimeste tervise ja keskkonna kui terviku kaitse kõrgema taseme saavutamine, eesmärgiga vähendada kahjulikke tööstusheiteid kogu EL-is.

«Väga palju on väljakutseid seoses uute seadusandlusega, mitte ainult Eestis vaid ka Leedus ja teistes liikmesriikides. Samas, keskkonna ja tervise seisukohast, on see väga oluline. Me teeme koostööd ja me peaksime liikuma väljakutsete juurest võimaluste juurde. See on meie töös keeruline osa, aga kui me tegutseme koos, siis ma loodan, et me suudame saavutada sellise olukorra ja selle põhjaliku muutuse, mis tagab meile tervema keskkonna ja mis oleks ka samas põllumajandusettevõtetele ja metsaomanikele kasumlikum,» avaldas Olekas lootust.

Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann ütles foorumil, et põllumajandust on kõige valusamalt puudutanud tõsiselt võetavate alternatiivide vähesus. «Me kipume väga kiiresti põllumajanduses esile kutsuma muudatusi, pakkumata tegelikult realistlikke alternatiive. Siin valdkonnas tegutsejad tajuvadki küsitavusi ja probleeme. Ühest küljest me Euroopa Liidus ei taha lubada turule uusi aretustehnikaid ja püüame olla võimalikult konservatiivsed kõikvõimalike teaduslike uuenduste puhul. Ütleme küll, et me kiirendame näiteks uute keskkonnasõbralike taimekaitsevahendite turule tulemist aga teame, et nende turuosa on Euroopa Liidus 0,1 protsenti. Selline tegevus meile väga head perspektiivi lühiajaliselt ei anna, pikemaajaliselt võib olla aga küll,» lausus Siim Tiidemann.