/nginx/o/2023/02/15/15141237t1h1406.png)
Teadlased soovitavad kasutada sõna otseses mõttes rohujuuretasandi meetmeid, et tõsta teadlikkust mulla bioloogilise mitmekesisuse rollist inimeste parema tervise ja heaolu edendamisel.
Linnade bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, haljasalade vähenemine ja saaste hulga suurenemine linnade ökosüsteemides üle maailma vähendavad inimeste kokkupuudet igivanade kasulike mulla mikroobidega. Need mikroorganismid arendavad meie immuunsust ning vähendavad allergiate ja muude haiguste, sealhulgas astma, esinemissagedust.
«Kuna 2050. aastaks peaks 70 protsenti elanikkonnast elama linnades, siis me väidame, et peame säilitama kontakti terve pinnasega nii siseruumides kui ka väljas, et säilitada ja parandada immuunsüsteemi, aidata pärssida patogeene ja tuua kasu inimese mikrobioomile,» ütleb uuringu autor professor Xin Sun, kes juhib Hiina Teaduste Akadeemia Linnakeskkonna Instituudi linnapinnase ökoloogia rühma.
«Inimeste tervise parandamise potentsiaal linnamuldade bioloogilise mitmekesisuse suurendamise kaudu on oluline, kuid väheteadvustatud alus- ja rakendusuuringute valdkond, » ütleb ta.
Koos professor Yong-Guan Zhu, linnakeskkonna instituudi peadirektori, dr Stefan Geiseni ja teiste teadlastega Saksamaa Göttingeni ülikoolist, Venemaalt ja Hollandist ning Flindersi ülikooli teadus- ja tehnikakolledži ekspertidega püüavad nad juhtida tähelepanu mulla bioloogilise mitmekesisuse tähtsusele ja selle mõjule inimeste tervisele.
«Kahjuks võib linnastumise, pinnase tihendamise, saastamise ja taimestiku eemaldamisega seotud maakorraldus kahjustada mulla bioloogilist mitmekesisust, mis on traditsiooniliselt olnud üks Maa suurimaid bioloogilise mitmekesisuse reservuaare,» ütleb Flindersi ülikooli genoomika uurija dr. Craig Liddicoat.
«Linnad näevad looduskeskkonna kokkuvarisemist, ebastabiilseks muutuvaid toiduvõrgustikke ja kiireid muutusi mulla bioloogilises mitmekesisuses, mis omakorda tekitab riski luua ebatervislik linnakeskkond,» ütleb dotsent Martin Breed, kes teeb koostööd Uus-Meremaa Waikato ülikooliga, et uurida, kuidas taastada tervisele kasulik mulla bioloogiline mitmekesisus.
«Peame uuesti läbi vaatama strateegiad, et taastada pinnase kvaliteet ja kokkupuude pinnasega ning otsima loovamaid viise linnade rohestamisel ja taaselustamisel, et parandada mitte ainult keskkonda, vaid ka oma tervist,» ütleb ta.
Lisaks suurtele linnaparkidele juhivad teadlased tähelepanu sellele, et mitmekesise taimestikuga majade õued, teepeenrad, jalgrajad, rohelised katused ja seinad ning isegi potitaimed siseruumides võivad suurendada kokkupuudet pinnasega.
Eluliselt mitmekesiste rohealade säilitamine ja taastamine ning rohelise infrastruktuuri rajamine aitavad kaasa mulla tervise säilitamisele, suurendavad mulla bioloogilist mitmekesisust, tõrjudes mulla patogeene ja antibiootikumiresistentseid baktereid ning vähendades metaani ja dilämmastikoksiidi emissiooniga seotud mikroorganismide hulka.
Mulla bioloogiline mitmekesisus võib vähendada immuunvahendatud haiguste riski, kujundada inimese mikrobioomi ja parandada inimeste tervist.
Uuring on avaldatud ajakirjas njp Urban Sustainability.
:format(webp)/nginx/o/2022/01/02/14289763t1h533a.jpg)