Kanadas arutatakse, kuidas kaitsta kolmandikku maakera ookeanidest

Copy
Vasakult Kanada kalanduse- ja merealademinister Joyce Murray ja Kanada kuningliku mereväe Vaikse ookeani merevägede ülem  Christopher Robinson kaitsealade konverentsil.
Vasakult Kanada kalanduse- ja merealademinister Joyce Murray ja Kanada kuningliku mereväe Vaikse ookeani merevägede ülem Christopher Robinson kaitsealade konverentsil. Foto: Darryl Dyck

Kanadas arutatakse sel nädalavahetusel alanud ülemaailmsel nõupidamisel, kuidas jõuda vähem kui kümne aastaga kaheksa protsendi merealade kaitselt 30 protsendini, et päästa mereökosüsteemid ülekalastuse, reostuse ja kliimamuutuse eest.

Eelmise aasta lõpus Montrealis COP15-l allkirjastatud ajaloolise elurikkuse kokkuleppe kannul algas reedel Vancouveris viies rahvusvaheline merekaitsalade kongress (IMPAC5). 9. veebruarini kestvale arutelule on kogunenud 3000 ametnikku, teadlast, vabaühenduste ja põliselanike gruppide esindajat.

Teadlaste sõnul tuleb määrata kindlaks raamistik, mis võimaldaks jõuda COP15-l eesmärgiks võetud 30 protsendi maakera maismaa-alade ja ookeanide kaitstuseni 2030. aastaks.

Ookeanide kaitses on samm tohutu, sest sellega kolmekordistuks alad, kus inimtegevus on keelatud.

Harilikult iga nelja aasta tagant peetav tippkohtumine lükkus seekord koroonapandeemia tõttu kahe aasta võrra edasi.

«Me peame oma poliitika, majanduse, prioriteedid ja protsessid ümber mõtestama viisil, mis kajastaksid looduse tähtsat rolli meie tervisele, võrdsusele, heaolule ja majanduse jätkusuutlikkusele,» ütles kohtumise võõrustaja Kanada, üks pikima rannajoonega riike maailmas.

Ookeanid katavad umbes kolm neljandikku maakera pinnast, neis elab neljandik tuntud liikidest ja nad neelavad 30 protsenti inimtegevusest põhjustatud süsihappegaasi heitest.

Maailma Looduse Fondi (WWF) ookeanivaldkonna juht Pepe Clarke ütles, et kõige tähtsam ei ole mitte arvuline eesmärk, vaid et «me teeksime seda õigesti, et merekaitsealad oleksid õigetes kohtades ja hästi hallatud».

Teadlaste sõnul on kiiresti kaitsemeetmeid vajavad eriti haavatavad merealad juba välja selgitatud, nüüd tuleb luua ökoloogiliselt esinduslik globaalne võrgustik, mis kaitseks piisavalt eri ökosüsteemitüüpe, ütles Clarke.

Aga isegi kui 30 protsendi eesmärk 20230. aastaks saavutatakse, ei ole rammistiku sihid täidetud, kui ülejäänud 70 protsenti ookeanidest õigesti ei hallata, rõhutas vabaühendus Pew Charitable Trusts.

Süvamere Kaitse Koalitsiooni (Deep Sea Conservation Coalition - DSCC) direktori Sian Oweni sõnul on tähtis, et nii olemasolevad kui tekkivad süvaookeani ohustavad tööstused kiiresti ja ülemõtteliselt tagasi lükataks ja et ülejäänud 70 protsenti ookeanidest hallataks jätkusuutlikult.

Tagasi üles