:format(webp)/nginx/o/2023/01/20/15090022t1hd84d.jpg)
Eesti rohepöörde tegevusplaan 2023-2025 sai erinevate valdkondade esindajatelt toetava tagasiside ja rida täiendavaid ettepanekuid. Ligi kaheksakümnelt organisatsioonilt ja erialaliidult saadud tagasiside vaadatakse üle, et selle põhjal tegevusplaani täiendada.
Detsembri keskpaigas saatis riigikantselei vastvalminud Eesti rohepöörde tegevusplaani 2023-2025 partneritele ja huvigruppidele, et korjata eri valdkondade ekspertidelt tagasisidet ning täiendusettepanekuid. Tegevusplaani tutvustamiseks ja esmaseks tagasisideks korraldati ka 10. jaanuaril veebiülene avalik arutelu ligi 200 huvilisega.
«Suur ettepanekute ja sisuka tagasisidega plaani panustanute hulk näitas, et see oli nii era- kui avaliku sektori organisatsioonide poolt väga oodatud. Mõtteid erinevateks tegevusteks laekub siiani ja on tunduvalt rohkem kui oleksime oodanud. Paljud tagasisidet andnud huvigrupid jagasid arvamust, et nende jaoks on rohepööre tänaseks vältimatu, mida tuleb targalt, koordineeritult ning teaduspõhiselt juhtida,» kommenteeris Riigikantselei rohepoliitika koordinaator ning tegevusplaani üks koostajaid Kristi Klaas.
«Kuigi valdavalt oli tagasiside plaanile ja tegevustele toetav, tuli ka omajagu kriitikat ja see on ka arusaadav, sest nii paljusid erinevaid valdkondi ja tegevusi kattev dokument tekitab kindlasti palju erinevaid arvamusi. On selgelt näha, et riigilt oodatakse veel rohkem rohepööret toetavaid tegevusi kui algses eelnõus välja pakuti. Loodame siiralt, et suudame tagasiside põhjal leida hea tasakaalu erinevate huvide ja nägemuste vahel, sest eesmärgiks on luua ju toimiv ja valdkonnaülene tegevusplaan, mis tagaks lähiaastateks rohepöörde elluviimiseks hea pinnase,» lisas Klaas.
Rohepöörde tegevusplaani 2023-2025 tagasisides toodud täiendusettepanekud puudutasid eelkõige prioriteetide täpsemat seadmist ning täiendavaid ettepanekuid erinevates valdkondades. Kõige teravamalt oli fookuses energeetikasektor, mille puhul leiti, et seal tuleb veelgi rohkem tegevusi teha. Samuti pälvisid enim tähelepanu transpordisektorit, elurikkust ja maakasutust ning ruumiplaneerimist ja hooneid puudutavad tegevused.
«Valdav ootus on see, et rohepöörde tegevusplaan vajab kindlaid pikaajalisi eesmärke, aga lähiaastaid puudutav kava peab olema paindlik ja muutustele avatud dokument. Samuti toodi välja, et isegi kui praegu ei ole veel mitmele küsimusele või kitsaskohale täpset vastust või lahendust, on äärmiselt oluline need probleemid ära kaardistada. See aitab leida lahendused enne, kui teistest riikidest lõplikult maha jääme ja Eesti konkurentsivõimes kaotame,» täpsustas Kristi Klaas.
«Iseäranis oluline on see näiteks meie tööstustele, kelle panus rohepöörde edusse on väga suur ning kelle tegutsemist rohepööre ka väga suurelt puudutab. On igati mõistetav, et ettevõtted, tööstused ja erialaliidud ootavad riigilt kaalutletuid otsuseid ja tegevusi, mille puhul on erinevad mõjud arvesse võetud ja mis on tulevikku vaatavad ,» tõi Kristi Klaas näite.
Veebiülesest avalikust arutelust võtsid osa ligi 200 osalejat enam kui 100 organisatsioonist, muuhulgas jagasid oma mõtteid Taastuvenergeetika Koda, Eesti Rooma Klubi, erinevad loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid, Eesti Maaülikool, Rohetiiger, Toiduliit, aga ka keemiatööstuse, energeetika ning metsa- ja puidutööstuse ettevõtted, tööandjad ja kohalikud omavalitsused. Kirjaliku tagasiside esitasid ligi 80 organisatsiooni, kelle hulgas oli lisaks ka korteriühistud ning mittetulundusorganisatsioonid.
Dokumendi eelnõu koos lisadega on kättesaadav siin. Peale esitatud ettepanekute analüüsi ja muudatuste sisseviimist esitatakse tegevusplaan Vabariigi Valitsusele.
Eesti rohepöörde tegevusplaani peamised eesmärgid on vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid, tagada inimestele kvaliteetne elukeskkond ning aidata kaasa konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamisele. Tegevusplaan käsitleb detailselt kümme erinevat valdkonda: energeetikat, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, õiglast üleminekut, teadmismahukat ja konkurentsivõimelist rohemajandust, kestlikku ruumiplaneerimist, elurikkuse säilimist ja bioressursside varundamist, transporti ja liikuvust, kestlikku toidusüsteemi, ringmajandust ja riigivalitsemist.