Vihmausside arv väheneb

Laulurästas vihmaussi söömas. Foto: Edmund Fellowes

British Trust of Ornithology teadlased nõuavad mulla selgrootute paremat seiret, kuna uuring, mis koondab 100 aasta andmeid, viitab vihmausside arvukuse olulisele ja seni teadmata olnud vähenemisele.

Vaatamata vihmausside ja muude mullaselgrootute tähtsusele ökosüsteemide tervise ja muldade viljakuse tagamisel, on nende arvukuse jälgimine olnud puudulik. Seepärast kogusid teadlased kokku teaduslikud uuringud mulla selgrootute arvukuse kohta, mis tehtud peaaegu 100 aasta jooksul ja leidsid tõendeid vihmausside arvukuse vähenemisest. 

Uuringut juhtinud dr Ailidh Barnes ütles, et «Ühendkuningriigi maapiirkondades viimase sajandi jooksul toimunud muutused, nagu ulatuslik drenaaž, pestitsiidide kasutamine ja anorgaaniliste väetiste kasutamine on tõenäoliselt negatiivselt mõjutanud vihmaussipopulatsioone».

Professor Pearce-Higgins ütles: "Mulla bioloogilise mitmekesisuse ulatuslik kahanemine – eriti vihmausside kadumine – oleks kõrvuti murega putukate ja laiema bioloogilise mitmekesisuse kriisi pärast. Me peame olema mures selle pärast, mis toimub maa all oleva bioloogilise mitmekesisusega, et kaitsta maapealset elurikkust. Peame vihmausside eest hoolitsema. Rästaste, kuldnokkade ja paljude kahlajate arvukus, kes toetuvad mulla selgrootutele, on pikaajalises languses, mis võib osaliselt olla seotud pikaajaliste muutustega nende toidus. See langus on suurim Kagu-Inglismaal, kus kuumemad ja kuivemad suved võivad samuti vähendada vihmausside kättesaadavust toitu otsivatele lindudele.»

Vihmausside arvukuse muutuste uurimiseks kogusid teadlased kokku andmed enam kui 100 ajaloolisest uuringust kogu Ühendkuningriigist, mis hõlmasid peaaegu 100 aastat. Arvestades meetodite ja uuringukavade erinevusi, kasutasid teadlased neid andmeid, et näha, kas aja jooksul on vihmausside arvukuse muutuste kohta tõendeid.

Professor Pearce-Higgins ütles: «Kuigi need andmed ei pärine õigest seireskeemist, loodame, et selle töö avaldamine ärgitab teisi uurima, mis meie mullaselgrootutega toimub ja et kehtestataks nõuetekohane seire. Arvestades nende tähtsust, peame oma mullaselgrootute seisundi muutusi jälgima paremini kui varem.»

Professor Pearce-Higgins tutvustab tööd Briti Ökoloogiaühingu aastakoosolekul, mis toob kokku üle 1200 ökoloogi, et arutada uusimaid läbimurdeid ökoloogias.