Riik ootab Eesti rohepöörde tegevusplaanile tagasisidet

Foto: IMAGO/Harry Haertel

Riigikantselei saatis vastvalminud Eesti rohepöörde tegevusplaani 2023-2025 partneritele ja huvigruppidele kooskõlastusringile, et korjata eri valdkondade ekspertidelt tagasisidet eesmärgiga saavutada rohepöörde järgmiste aastate prioriteetides ühiskondlik kokkulepe.

Euroopa 2021 kliimaseisundi raportist selgub, et äärmuslikud ja laiaulatusliku mõjuga ilmastikunähtused mõjutasid Euroopas ainuüksi 2021. aastal otseselt ligi poolt miljonit inimest ning põhjustasid ligi 50 miljardit eurot majanduslikku kahju. «Elurikkuse kadu ja kliimamuutused ei ole kauge tulevik, vaid toimuvad meie ümber. Tunneme nende muutuste mõjusid juba praegu. Sellised suuremahulised muutused ohustavad kõike inimese eluks vajalikku – juurdepääsu veele, toiduainete tootmist, tervist, maakasutust ja looduskeskkonda, elupaiku ja majandust,» ütles Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas.

Novembris Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud avaliku arvamuse seireuuring näitas, et 60% Eesti elanikke toetab rohepöörde läbiviimist, kõige suurem toetusemäär on vanuserühmas 15-24 eluaastat (73%). «Selline meelestatus näitab selgelt, et meie inimesed, eeskätt peale kasvav põlvkond on olukorra pärast mures ning ühiskond ootab teadlikku tegutsemist, et leida paremat tasakaalu keskkonna ja majanduse toimimise vahel. Seda eriti noorte seas, sest meie praegused tegevused mõjutavad otseselt nii nende endi kui nende laste tulevikku ja heaolu,» kommenteeris Klaas.

«Kliimamuutuste ja elurikkuse kao stabiliseerimine ja peatamine on meie põlvkonna vastutus, et ka järgmistel põlvkondadel oleks võimalik siin elada, ja elada hästi. Nii, nagu meie vanemad on võidelnud Eesti vabaks ja tänu neile oleme muutnud oma riigi 30 aasta taguse ajaga võrreldes paremaks paigaks, on nüüd meie kord teha tegusid, et pärandada tulevastele põlvkondadele edasi elukõlbulik keskkond ja konkurentsivõimeline majandus,» ütles Kristi Klaas

Klaasi sõnul ei tähenda rohepööre oma olemuselt vaid revolutsiooni, vaid pigem evolutsiooni, millega läheme järk-järgult kaasa. «Tegelikult on rohepööre juba kohal – viimase kolmekümne aasta jooksul on Eesti kahandanud oma kasvuhoonegaaside heidet 65% võrra. Tõsi, selle taga on osalt nõukogude okupatsiooni pärandi kadumise või reorganiseerimise mõju, aga ka see tähendas suuri ümberkorraldusi majanduses, tööturul, ühiskonnas tervikuna. Nagu näeme, on nendel muutustel ulatuslik positiivne mõju praegusele elule. Tulevikku vaadates ootame sama ka rohepöörde tegevusplaani teostumiselt,» lisas Klaas.

Eesti rohepöörde tegevusplaaniga soovitakse saavutada ühiskondlik kokkulepe prioriteetide osas, mille elluviimisega alustatakse juba eesoleval kolmel aastal. Tegevuskava peamised eesmärgid on vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid, et meie inimestel oleks parem elukeskkond ning aidata kaasa konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamisele. Tegevusplaan käsitleb detailselt kümme erinevat valdkonda: energeetikat, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, õiglast üleminekut, teadmismahukat ja konkurentsivõimelist rohemajandust, kestlikku ruumiplaneerimist, elurikkuse säilimist ja bio-ressursside varundamist, transporti ja liikuvust, kestlikku toidusüsteemi, ringmajandust ja riigivalitsemist.

«Meie esimeseks sammuks tegevusplaani ellu rakendamisel on selle tutvustamine võimalikult laiale kogukonnale, kuna peame neid tegevusi ellu viima ühiskonnana ühiselt ning lõplik tulemus sõltub igaühest meist. Olgu selleks siis näiteks kodus hoolikalt prügi sorteeriv perekond, nullsaastega autodele üle läinud logistikaettevõte või taastuvenergiapargi rajanud kohalik omavalitsus,» ütles Klaas.

Eesti rohepöörde tegevuskava 2023-2025 saadeti tutvumisele ja kommenteerimiseks teiste seas Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eestimaa Looduse Fondile, Kaubandus-Tööstuskojale, Noorte Keskkonnanõukogule ning paljudele teistele organisatsioonidele, huvigruppidele ja ekspertrühmadele.

Omapoolsed ettepanekud ja kommentaarid saavad huvirühmad esitada kuni 13. jaanuarini, misjärel esitatakse tegevusplaan valitsusele.

Tegevusplaan on nähtav eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main#vWxO8TSR