Klaasi sõnul ei tähenda rohepööre oma olemuselt vaid revolutsiooni, vaid pigem evolutsiooni, millega läheme järk-järgult kaasa. «Tegelikult on rohepööre juba kohal – viimase kolmekümne aasta jooksul on Eesti kahandanud oma kasvuhoonegaaside heidet 65% võrra. Tõsi, selle taga on osalt nõukogude okupatsiooni pärandi kadumise või reorganiseerimise mõju, aga ka see tähendas suuri ümberkorraldusi majanduses, tööturul, ühiskonnas tervikuna. Nagu näeme, on nendel muutustel ulatuslik positiivne mõju praegusele elule. Tulevikku vaadates ootame sama ka rohepöörde tegevusplaani teostumiselt,» lisas Klaas.
Eesti rohepöörde tegevusplaaniga soovitakse saavutada ühiskondlik kokkulepe prioriteetide osas, mille elluviimisega alustatakse juba eesoleval kolmel aastal. Tegevuskava peamised eesmärgid on vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid, et meie inimestel oleks parem elukeskkond ning aidata kaasa konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamisele. Tegevusplaan käsitleb detailselt kümme erinevat valdkonda: energeetikat, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, õiglast üleminekut, teadmismahukat ja konkurentsivõimelist rohemajandust, kestlikku ruumiplaneerimist, elurikkuse säilimist ja bio-ressursside varundamist, transporti ja liikuvust, kestlikku toidusüsteemi, ringmajandust ja riigivalitsemist.
«Meie esimeseks sammuks tegevusplaani ellu rakendamisel on selle tutvustamine võimalikult laiale kogukonnale, kuna peame neid tegevusi ellu viima ühiskonnana ühiselt ning lõplik tulemus sõltub igaühest meist. Olgu selleks siis näiteks kodus hoolikalt prügi sorteeriv perekond, nullsaastega autodele üle läinud logistikaettevõte või taastuvenergiapargi rajanud kohalik omavalitsus,» ütles Klaas.
Eesti rohepöörde tegevuskava 2023-2025 saadeti tutvumisele ja kommenteerimiseks teiste seas Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eestimaa Looduse Fondile, Kaubandus-Tööstuskojale, Noorte Keskkonnanõukogule ning paljudele teistele organisatsioonidele, huvigruppidele ja ekspertrühmadele.
Omapoolsed ettepanekud ja kommentaarid saavad huvirühmad esitada kuni 13. jaanuarini, misjärel esitatakse tegevusplaan valitsusele.
Tegevusplaan on nähtav eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main#vWxO8TSR