:format(webp)/nginx/o/2022/12/19/15035213t1h77df.jpg)
Juba neljakümnendat hooaega korraldas Eesti Ornitoloogiaühing punktloendusi Eestis pesitsevate arvukamate lindude seisundi jälgimiseks ning tänavu suvel tegid vaatlejad loendusi rekordarvul radadel, lausa 63 rajal.
Haudelinnustiku punktloendusel käisid vaatlejad rekordarvul radadel
2022. aastal tegid osalejad loendusi 63 punktloenduse rajal, mis on seireprojekti rekord läbi aegade – varem on aastas loetud kuni 58 rajal. Tänavu lisandus kaheksa uut loendusrada ning radade keskmine loenduskestvus oli kaheksa aastat. Enim tehti loendusi Tartumaal, kus loendati 10 rada, Pärnumaal kaheksal, Läänemaal seitsmel, Lääne-Virumaal kuuel, Harjumaal viiel, Ida-Virumaal viiel, Saaremaal neljal ja Võrumaal samuti neljal rajal. Loendamine kestis tänavu vaatluspunktides kokku 6300 minutit ehk 105 tundi.
Punktloenduste tulemused näitavad, et põllu- ja metsalinnustiku arvukused on viimase 40 aasta vältel langustrendiga. Selle peamiseks põhjuseks on eelduslikult elustikku mittesoosivad muutused metsa- ja põllumajanduses, lisaks rändavatel liikidel ohud rändeteedel, kliimamuutuse mõjud ja paiksetel liikidel kohalikud ilmastikutingimused. Langeva arvukusega liike on kaks korda rohkem kui kasvava arvukusega liike. Väheneva arvukusega liigid on näiteks laanepüü, vainurästas, põldlõoke, talvike ja pöialpoiss. Kasvava arvukusega on sookurg, kaelustuvi, musträstas, käblik ja rohevint.
Haudelinnustiku punktloendused sai alguse 1983. aastal ning selle eesmärk on lindude pesitsusaegse arvukuse muutuste pikaajaline jälgimine, mis omakorda annab teavet erinevates elupaikades ja keskkonnas toimuvate üldiste muutuste kohta.
Punktloenduste metoodika on suhteliselt lihtne, et kaasata suurt hulka vabatahtlikke linnuvaatlejaid. Loendused viiakse läbi püsimarsruudil, kus fikseeritakse 20 loenduspunkti ja igas punktis loetakse linde viie minuti jooksul mai lõpus või juuni alguses.
Eesti haudelinnustiku punktloenduste projekt on osa Euroopa Linnuloendusnõukogu (European Bird Census Council) linnuseire projektist «Pan-European Common Bird Monitoring Scheme», milles osaleb 30 Euroopa riiki. Eesti kuulub viie Euroopa riigi hulka, kus loendusi on tehtud vähemalt 40 aastat.