:format(webp)/nginx/o/2022/12/19/15034942t1h9aa2.jpg)
ÜRO elurikkuse tippkohtumisel Kanadas kiideti pärast maratonkõnelusi esmaspäeval heaks ajalooline kokkulepe aastakümneid kestnud liike ja ökosüsteeme ähvardava keskkonnavaenuliku tegevuse peatamiseks.
OTSUSTATUD ⟩ Just nii suur osa maakera loodusest võetakse kümnendi lõpuks kaitse alla
«Pakett on vastu võetud,» ütles COP15 tippkohtumise eesistuja Hiina keskkonnaminister Huang Runqiu tippkohtumise plenaaristungil Montréalis.
Tänasega lõppes 7. detsembril Montrealis alanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (CBD) osapoolte 15. konverents (COP15), kus arutati maakera elurikkuse kaitse kavandamise ning rahastamise üle.
Kord kümne aasta jooksul toimuvat konverentsi võib pidada õnnestunuks, sest valitsused kirjutasid alla kokkuleppele peatada Maa ökosüsteemide hävitamine. Kuid paistab, et kokkulepe võis olla Hiina presidendi poolt läbi surutud ning eiras mõne Aafrika riigi vastuväiteid ja soove.
200 ÜRO riiki (va USA ja Vatikan) sõlmisid täna Kanada ja Hiina koostöös korraldatud COP15 tippkohtumisel kokkuleppe, mis peaks suutma inimtegevust selle sajandi keskpaigaks loodusega tasakaalu viia.
Konverents lõppkõnelused algasid pühapäeva õhtul ning lõppesid kohaliku aja järgi kell pool neli öösel.
EL liikmesriigid, Ühendkuningriik ja paljud teised põhjapoolkera riigid nõudsid, et lõplik tekst sisaldaks ambitsioonikaid kaitse-eesmärke. Kaasvõõrustaja Kanada esindajad ütlesid, et tippkohtumise edu sõltub sellest, kas riigid jõavad kokkuleppele peaeesmärgis - võtta kümnendi lõpuks kaitse alla 30 protsenti maakera loodusest.
Maailma lõunaosa riigid, sealhulgas Brasiilia, Indoneesia ja Kongo Demokraatlik Vabariik – kus asuvad kolm meie suurimat vihmametsa – soovisid, et arenenud riikide valitsused nõustuksid Montreali pakti raames uue bioloogilise mitmekesisuse fondi loomisega, mis aitaks neil uusi kaitse-eesmärke rahastada.
Kukku lepiti ka peaeesmärgis - riigid lubasid 2030. aastaks 30 protsenti maakera pinnast looduskaitse alla võtta.
Lõplikus kokkuleppes otsustasid riigid luua uue fondi ÜRO olemasolevasse bioloogilise mitmekesisuse rahastamismehhanismi. Arenenud riigid nõustusid elurikkuse kaitseks sinna selle kümnendi lõpuks 30 miljardit dollarit panustama. Kukku lepiti ka peaeesmärgis - riigid lubasid 2030. aastaks 30 protsenti maakera pinnast looduskaitse alla võtta.
Loodsukaitsjad ja kriitikud on veel rõõmustamisega ettevaatlikud - seni pole riigid ühegi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni konverentsidel sõlmitud kokkulepet tähtaegselt täita suutnud. Saab vaid loota, leppele alla kirjutanud riigid suhtuvad globaalsesse elurikkuse kriisi piisava tõsidusega.
Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen tervitas esmaspäeval «ajaloolist» rahvusvahelist kokkuleppet maailma elurikkuse päästmiseks ja nimetas seda «looduse kaitsmise ja taastamise teekaardiks».
«See leping loob hea aluse üleilmseks tegutsemiseks elurikkuse kaitsel ning täiendab Pariisi kliimalepet,» ütles von der Leyen avalduses. «Nüüd on maailm topeltteel kestliku globaalmajanduse saavutamiseks 2050. aastaks.»
2020. aasta seisuga on Eestis kaitse alla võetud 19,4 protsenti maismaast ja 28 protsenti kogu vee-alast. Kaitsealust pinda on Eestis kokku 1 612 686 ha, mis on 23 protsenti riigi pindalast.