TalTech kavandab suuremat koostööd keskkonnateadlike ettevõtetega

Tallinna Tehnikaülikooli saab juba sisse astuda. Foto: Madis Veltman

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) rakendusliku keemia professori Allan Niidu sõnul hakkab ülikoolis asutatud ringmajanduse tuumiklabor teadustöö koordineerimise kõrval tegema koostööd ettevõtetega, kes otsivad võimalusi jätkusuutlikuks tootmiseks ja taaskasutuseks.

«Mida suurema tootmismahuga tööstus, seda olulisem ja kasulikum on sinna lülitada juurde ringmajanduse lahendus,» julgustas uue tuumiklabori juht pressiteates.

Niidu sõnul küpses mõte ühisest ringmajanduse platvormist ülikoolis mõnda aega, seda enam, et valdkond muutub üha tähtsamaks ja ülikoolis on koostöös EIT Raw Materialsi võrgustikuga valminud mitu ringmajanduse projekti. «Sai selgeks, et aeg on tekitada üks ühine platvorm. Ringmajanduse tuumiklabor on virtuaalne labor, mille alla kuuluvad erinevad teadusrühmad ja mille eesmärk on arendada ülikooli sees ringmajandusega seotud õppe- ja teadustööd ning kommunikeerida seda partneritele ja samas tekitada koht, mille kaudu saame teha koostööd ettevõtetega,» selgitas ta.

Professori sõnul proovitakse pakkuda erinevaid koostöömudeleid, näiteks kohtuda avatud töötubades, kus ühe laua taga saavad kokku ülikooli teadlased ning ettevõtte esindajad, kellel on vaja leida ringmajanduse lahendus. Tuumiklabori üks eesmärk on koordineerida ülikooli enda tegevust ja teha koostööd välisriikide teadlastega, kuid kooli väljund on lõpuks ringmajanduse ideede reaalne kasutamine, mistõttu on oodatud kõik koostööpartnerid väljastpoolt ülikooli.

Tuumiklabor on valmis koostööks idufirmadega, kuid Niidu sõnul peavad eelkõige konventsionaalsed suured ettevõtted hakkama otsima lahendusi ringmajanduseks, sest just seal on suured tootmismahud, millega kaasneb energia- ja toormekulu ning teiselt poolt jäätmete teke. «Võtame näiteks ettevõtted, kes toodavad püsimagneteid. Neid kasutatakse elektrimasinates, mõõteriistades, aga ka arvutite kõvaketastes, telefonides – nende tootegruppide nõudlus ja tarbimine on väga suur, kuid tootmiseks vajalikud muldmetallid kuuluvad kriitiliste toormete nimekirja,» tõi ta välja.

Professor usub, et Eesti ettevõtetel oleks ringmajanduse tuumiklabori kogemusest ning koostööst palju kasu. «Võtame kasvõi süsinikdioksiidi (CO2) püüdmise ja uueks tooteks muutmise. Selles suunas on näha ettevõtete huvi kasvu ja meil on ka Eestist olemas häid näiteid. Üks selline on Ragn-Sellsi põlevkivituha väärindamise projekt, mis plaanib toota põlevkivi elektrijaamade tuhast kaltsiumkarbonaati. Lisaks seotakse tootmise käigus tuhast väärindatud kaltsiumisse teistest tööstustest pärit CO2,» märkis Niidu.

Selleks et ringmajandus poleks vaid idufirmade katselapp, vaid elustiil, millega tuleksid kaasa nii ettevõtted kui tarbijad, on Niidu arvates vaja veel tublisti selgitustööd. «Ma usun, et siin on võimalus just meie tudengitel, kes saaksid särasilmselt tulla ja muuta maailma paremaks. Loodusteadusi ja inseneeriat õppides on see võimalik,» lisas ta.

Niidu sõnul on jätkusuutlike ärimudelite kasutuselevõtt ilmselgelt vajalik. «Maailma rahvastik kasvab ja inimesi on väga raske sundida oma harjumuspärases heaolus järeleandmisi tegema. Meil polegi seetõttu muud valikut, kui taaskasutada nii palju kui võimalik. Ideaalis 100 protsenti, mis ei saa täiuslikult kunagi teoks, aga kui suudaksime 80–90 protsenti toormest taaskäidelda, siis oleksime tulevikus palju väiksema jalajäljega ühiskond kui praegu,» sõnas professor.

Ringmajanduse võidukäigus Niidu ei kahtle ning on kindel, et hiljemalt viie aasta jooksul on see mingil kujul iga loodus- ja majandusteadusega tegeleva ülikooli õppekavas olemas.