«Mida suurema tootmismahuga tööstus, seda olulisem ja kasulikum on sinna lülitada juurde ringmajanduse lahendus,» julgustas uue tuumiklabori juht pressiteates.
Niidu sõnul küpses mõte ühisest ringmajanduse platvormist ülikoolis mõnda aega, seda enam, et valdkond muutub üha tähtsamaks ja ülikoolis on koostöös EIT Raw Materialsi võrgustikuga valminud mitu ringmajanduse projekti. «Sai selgeks, et aeg on tekitada üks ühine platvorm. Ringmajanduse tuumiklabor on virtuaalne labor, mille alla kuuluvad erinevad teadusrühmad ja mille eesmärk on arendada ülikooli sees ringmajandusega seotud õppe- ja teadustööd ning kommunikeerida seda partneritele ja samas tekitada koht, mille kaudu saame teha koostööd ettevõtetega,» selgitas ta.
Professori sõnul proovitakse pakkuda erinevaid koostöömudeleid, näiteks kohtuda avatud töötubades, kus ühe laua taga saavad kokku ülikooli teadlased ning ettevõtte esindajad, kellel on vaja leida ringmajanduse lahendus. Tuumiklabori üks eesmärk on koordineerida ülikooli enda tegevust ja teha koostööd välisriikide teadlastega, kuid kooli väljund on lõpuks ringmajanduse ideede reaalne kasutamine, mistõttu on oodatud kõik koostööpartnerid väljastpoolt ülikooli.
Tuumiklabor on valmis koostööks idufirmadega, kuid Niidu sõnul peavad eelkõige konventsionaalsed suured ettevõtted hakkama otsima lahendusi ringmajanduseks, sest just seal on suured tootmismahud, millega kaasneb energia- ja toormekulu ning teiselt poolt jäätmete teke. «Võtame näiteks ettevõtted, kes toodavad püsimagneteid. Neid kasutatakse elektrimasinates, mõõteriistades, aga ka arvutite kõvaketastes, telefonides – nende tootegruppide nõudlus ja tarbimine on väga suur, kuid tootmiseks vajalikud muldmetallid kuuluvad kriitiliste toormete nimekirja,» tõi ta välja.