P, 5.02.2023

Eesti toetab ambitsioonikat määrust ja hakkab ohustatud liikide elupaiku taastama

Eesti toetab ambitsioonikat määrust ja hakkab ohustatud liikide elupaiku taastama
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Konn rabas.
Konn rabas. Foto: Margus Ansu

Valitsus otsustas toetada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust, mis näeb ette, et aastaks 2030 vajab taastamist ja parandamist 30 protsenti halvas seisus olevate looduskaitsealuste liikide ja elupaikade levikualadest.

Maailmas on väljasuremisohus miljon ehk iga kaheksas liik. Kuigi Eesti looduse olukorda võib hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks, on siiski ligi poolte üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade seisund ka Eestis ebasoodne.

«Meil on probleemiks loodusliku mitmekesisuse vähenemine ja seepärast peame Eestis looduse kaitsmise kõrval jätkama elupaikade taastamise töödega,» tutvustas Eesti sihte keskkonnaminister Madis Kallas.

Eesti nõustub, et aastaks 2030 vajab taastamist ja parandamist 30 protsenti ning aastaks 2050 90 protsenti halvas seisus olevate linnu- ja loodusdirektiivi liikide ja elupaikade levikualadest. Määruses on suurt tähelepanu pööratud ka linnade keskkonnale, eriti rohealade kogupindala säilitamisele ja suurendamisele.

Eesti looduskaitsepraktikaid aluseks võttes pakume välja, et põllumajandusemaadel asuvatel maastikuelementidel peab olema lubatud elurikkust soosiv niitmine ja karjatamine. «Eestis on taastatud ja jõudnud hooldusesse rohkem kui 38 000 ha suure elurikkuse poolest tuntud pärandniite. Need kooslused on kujunenud aastasadade vältel just inimese ja looduse koostöös ning niitude taastamistöödega kavatseme kindlasti jätkata,» selgitas keskkonnaminister Kallas. Lisaks pärandniitudele panustame märgalade ja vooluveekogude looduslikkuse taastamisele. «Sel moel vähendame meie jääksoode kasvhoonegaaside õhku paiskamist ning kalade rändetõkete likvideerimine ja jõgede voolusängide taastamine aitab taastada veekogude liigirikkust,» kõneles keskkonnaminister.

Määruse ettepanek näeb ette kuivendatud turbamullaga põllumaade taastamise, sh nende taassoostamise. Eelnõu alusel võib eesmärgi täitmiseks veerežiim taastada 20 protsenti ulatuses kuivendatud turvasmullaga alasid, mida kasutatakse muuks kui põllumajanduslikuks otstarbeks või turba kaevandamiseks. Suurema paindlikkuse huvides teeb Eesti ettepaneku tõsta see protsent 30-ni.

Looduse taastamiseks on vajalik piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Euroopa Komisjon näeb ette erinevate EL fondide kasutamise määruse eesmärkide täitmiseks. Siseriiklike otsuste alusel on Eestil 2021 – 2027 perioodil taastamiseks ette nähtud Ühtekuuluvusfondist 16 mln eurot. Ainuüksi loodusdirektiivi elupaikade taastamiseks on vajalik leida kas riigieelarvest või muudest vahenditest aastani 2030 lisaks veel 40 miljonit eurot.

Märksõnad
Tagasi üles