P, 5.02.2023

Kogukonna otsustamisõigus riigimetsa majandamise üle suureneb

Kogukonna otsustamisõigus riigimetsa majandamise üle suureneb
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Raieküps riigimets Viimsis.
Raieküps riigimets Viimsis. Foto: Mihkel Maripuu

Valitsus otsustas riigikogusse saata metsaseaduse ja planeerimisseaduse muudatused, mis määravad, kellega ja kuidas metsamajandamistöid kogukonnametsades planeerida ja kooskõlastada.

Keskkonnaminister Madis Kallas selgitas, et metsaseaduse muudatus tagab kohaliku omavalitsuse senisest suurema rolli kogukonnametsade tuleviku üle otsustamisel. «Metsaalad, mille metsamajandamistööde planeerimisse tuleb kaasata kohalik kogukond või elanikud, saab määrata nüüd kindlaks juba üldplaneeringuga. Kui see pole üldplaneeringuga võimalik, sest näiteks planeeringu menetlus on jõudnud lõppjärku, siis on kohaliku omavalitsuse volikogul võimalik määrata alad planeeringut koostamata. Sellisel juhul tehakse see avatud menetlusena ehk kohalike arvamust küsides. Igal juhul tähendab muudatus kohalikele omavalitsustele suuremat otsustustvõimalust ja samas ka kohustust kogukonnametsade majandamisel kaasa rääkida,» ütles keskkonnaminister.

Madis Kallase sõnul on kohalik omavalitsus kogukonna koostööpartner. «Valitsuses kinnitatud seadusemuudatused annavad kohalikele inimestele kindluse, et üldplaneeringuga kindlaks määratud kogukonnametsad säilivad meelepäraselt, kuid samas saavad tehtud vajalikud metsatööd. Kindla seadusliku raamiga saab pingeid ennetada,» rääkis keskkonnaminister.

Teine metsaseaduse muudatus määrab, et riigimetsa majanda koostab kogukonnametsadeks määratud aladele metsamajandamiskava, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Kohalik omavalitsus kooskõlastab metsamajandamiskava või keeldub põhjendatult 60 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kooskõlastuse andmisel kuulab omavalitsus ära kohaliku kogukonna seisukoha. Riigimetsa majandaja ei alusta planeeritud tegevusi enne kooskõlastuse saamist kohalikult omavalitsuselt. Siin on erandina välja toodud juhud, kui on otsene oht inimese elule ja varale, metsakahjustuste ära hoidmiseks või leviku tõkestamiseks.

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Märksõnad
Tagasi üles