P, 5.02.2023

Just nii palju vähendab Eesti õhukvaliteet sinu oodatavat eluiga

Tervisemõju rahaline ekvivalent on 666 miljonit eurot aastas!
Just nii palju vähendab Eesti õhukvaliteet sinu oodatavat eluiga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Autoliiklus on üks peamiseid õhusaaste allikaid.
Autoliiklus on üks peamiseid õhusaaste allikaid. Foto: Fabrizio Bensch

Kuigi Eesti õhukvaliteet on viimase kümnendiga oluliselt paranenud ja tervisemõjud vähenenud, põhjustasid õhusaastes sisalduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal Eestis enam kui tuhat varajast surma ning peamisteks õhusaaste allikateks on endiselt autoliiklus ja kohtküte, selgus keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professori Hans Orru sõnul on õhusaastel suur mõju inimese tervisele. Seda näitavad 2020. aastal 1179 varajast surma, 14 179 kaotatud eluaastat ja oodatava eluea vähenemine ligi 10 kuu võrra. «Sellel kõigel on ka väga oluline sotsiaalmajanduslik väliskulu ehk tervisemõju rahaline ekvivalent on 666 miljonit eurot aastas.»

Täpsemalt vaadeldi uuringus erinevate õhusaasteallikate mõju. Suurima negatiivse tervisemõjuga olid liiklus ja kohtküte. Liiklusest tingitud suurim kahju ilmnes Tallinnas ja eriti kesklinnas, kus liiklussaaste tõttu väheneb oodatav eluiga enam kui aasta võrra. Orru sõnul on liiklussaaste puhul saasteallikaks nii heitgaasid kui teetolm. «Väga palju teetolmu tekitavad linnades naastrehvid, mis teepinda kulutades ja ise kuludes paiskavad õhku peenosakesi.»

Suitsev korsten.
Suitsev korsten. Foto: IMAGO/Gottfried Czepluch

Orru tõi positiivsena välja, et viimase kümne aastaga on õhukvaliteet paranenud, millega on vähenenud tervisemõjud pea 30 protsenti. «Õhukvaliteedi paranemine on tulnud vähem saastavate autode kasutuselevõtust, autode hulk ikkagi järjest suureneb. Kuigi elektriautod ei paiska õhku heitgaase, tekitavad nad siiski teetolmu.»

Kohtküttest tulenevaid õhuheiteid aitab vähendada kuivade puude kasutamine, paremad kütmisvõtted ja kütteseadmed ning laialdasem liitumine kaugküttega tiheasustusaladel.

Orru sõnas, et õhusaaste negatiivset tervisemõju aitab teatud osas kompenseerida rohelus. «Eriti vajalikud on rohealad, mis asuvad elukohast umbes 500 meetri raadiuses, sest nii on need kergesti ligipääsetavad.»

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõuniku Mikk Toimi sõnul teeb riik tõsist tööd õhusaaste vähendamiseks, luues võimalusi vähem saastavate heiteallikate kasutuselevõtuks ning parandades nii õhuseiret kui ka inimeste teadlikkust õhusaaste mõjude osas.

«Mida vähem on õhusaastet, seda parem on mitte ainult inimeste, vaid ka laiemalt ökosüsteemide tervis. Sellised uuringud näitavad, mida õhusaaste meiega teeb – kuidas lüheneb eluiga ning lisandub rahalisi kulusid,» lausus Toim, lisades, et uuringu valmimine langes ajaliselt kokku hiljutise Euroopa Komisjoni ettepanekuga õhukvaliteedi direktiivide muutmiseks.

«Ettepaneku olulisim osa on saasteainete piirväärtuste langetamine Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste lähedale. Sellega väheneks ka õhusaaste tervisemõju,» märkis ta.

Uuring valmis Tartu Ülikooli ja keskkonnauuringute keskuse koostöös.

Märksõnad
Tagasi üles