P, 5.02.2023

Janu tapab: magevee puuduse all kannatab rekordarv inimesi

Sajandi keskpaigaks on ohus 5 miljardit inimest.
BNS
Janu tapab: magevee puuduse all kannatab rekordarv inimesi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Andide põlisrahvad meeleheitlikult vihma eest palvetamas.
Andide põlisrahvad meeleheitlikult vihma eest palvetamas. Foto: CLAUDIA MORALES

Läinud aastal tuli veevarustuse äärmusi, see tähendab üleujutusi ja põudasid ette kõigis maailma piirkondades ja miljardil inimesel polnud piisavalt magevett, teatas teisipäeval ÜRO.

Suures osas planeedist registreeriti mullu tavalisest kuivemad tingimused, märkis ÜRO Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) esimeses iga-aastases raportis maailma veeressursside kohta.

Raportis hinnatakse kliima, keskkondlike ja ühiskondlike muutuste tagajärgi Maa mageveevarudele.

«Kliimamuutuse mõju tuntakse sageli läbi vee: intensiivsemad ja sagedasemad põuad, äärmuslikumad üleujutused, heitlikumad sesoonsed sademed ja kiirenev liustike sulamine, millel on kuhjuvad tagajärjed majandustele, ökosüsteemidele ja igapäevaelu kõigile tahkudele,» ütles WMO juht Petteri Taalas.

«Ent ometi ei ole küllaldast arusaama muutuste kohta mageveeressursside jaotuses, kvantiteedis ja kvaliteedis.»

Umbes 3,6 miljardil inimesel on vähemalt kuu aega aastas ebapiisav ligipääs mageveele. Sajandi keskpaigaks peaks see arv kasvama viie miljardini, ennustati raportis.

Aastatel 2001-2018 oli 74 protsenti kõigist loodusõnnetustest seotud veega, näitavad ÜRO uuringud.

Läinud aastal laastasid veeäärmused kõiki maailma piirkondi, märgiti raportis.

Lääne-Euroopat ja Amazonast tabasid enneolematud üleujutused, samas kui Paraguays ja Lõuna-Brasiilias oli veetase kõigi aegade madalaim.

Raportis hinnati ka muutusi jõgede veevoolu mahule viimase 30 aasta jooksul. Leiti, et veemahu langus oli kaks korda sagedasem kui selle suurenemine.

Ameerikas ja Kesk-Aafrikas suurte valglate veemaht kahanes, samas kui Põhja-India ja Lõuna-Aafrika jõgedes see mõnevõrra tõusis.

WMO märkis, et maailma suurim mageveevaru on krüosfäär ehk liustikud, jäämütsid ja igikelts ning seda tabavatel muutustel on mõju toidutootmisele, tervisele ja loodusele.

Umbes 1,9 miljardit inimest elavad piirkondades, kus joogivesi on pärit liustikest ja sulalumest, kuid need liustikud sulavad kiirenevas tempos, rõhutati raportis.

Uurijad kutsusid võime looma kiiremas korras põua- ja üleujutuste varajase hoiatuse süsteeme, et nende mõju leevendada.

Märksõnad
Tagasi üles