Turbatööstusele arvutatud kasvuhoonegaaside heide on üle hinnatud

Hagudi turbakaevandus. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased asuvad välja selgitama turbasektori tegevusest tulevate kasvuhoonegaaside heite tegelikku suurust – ligi 300 000 eurot maksva teadustöö eesmärk on uurida, kui palju Euroopa Liidu lihtsustatud arvutusmetoodika turbasektori kasvuhoonegaaside heiteid üle hindab.

Uurimisrühma liikme, Tallinna Ülikooli ökoloogiadoktori Martin Küttimi sõnul ei kirjelda praegune turbakasutusest lähtuv kasvuhoonegaaside heite arvestus päris kindlasti turba lagunemisprotsesse õigesti ning hindab seetõttu heite oluliselt üle. «Kui võtta aluseks looduses toimuvad protsessid, on meil põhjust eeldada, et oleme ka aiandusturba kasutusest lähtuvat kasvuhoonegaaside heidet arvestataval määral ette deklareerinud ja näitame neid riiklikus statistikas jätkuvalt suuremana, kui nad tegelikult on. Aiandusturvast käsitletakse metoodiliselt nagu kütteturvast, milles sisalduv süsinik kasutamise käigus täielikult emiteerub, kuid aiandusturba puhul see üldiselt nii ei ole. Uuringu teises osa keskendume heidete vähendamise võimaluste väljaselgitamisele. Enne asjakohaste tehnoloogiliste uuenduste ja kasutuspraktikate muutmist on siiski vaja heite dünaamikast paremini aru saada. Alles seejärel on võimalik pakkuda lahendusi, mis võiksid viia veel alles jääva heite vähendamise või ärahoidmiseni.»

Eesti Turbaliidu tegevjuhi Erki Niitlaane sõnul on süsinikuheite vähendamine ning sellega seotud andmete täpsustamine suure tähtsusega kogu Eesti majandusele, sh turbatööstusele. Tema sõnul on turbasektor valmis aktiivselt panustama süsinikuheitme vähendamisse ja ka juba teeb seda, kuid kindlasti on vaja täpsemaid andmeid. «Põhiosas kasutatakse meie turbatooteid Euroopa aiandites, aga loomulikult ka kohapeal. Lisaks kasutatakse turvast vähesel määral kütteks, mis eriti just praegu pakub head leevendust puiduhakke defitsiidile ja energiakandjate üldisele kõrgele hinnale.»

Uurimisrühma juhi, Tartu Ülikooli loodusgeograafia professori Ain Kulli sõnul on uuringu käigus kavas kirjeldada Eesti turbast toodetud substraatide peamisi omadusi, kasutusvaldkondi ja sellega kaasnevaid aspekte: viia aiandites ja laboris läbi praktilised kasvuhoonegaaside mõõtmised ning substraadi keemilised analüüsid, et selgitada välja, milline on substraatide süsinikusisalduse tegelik vähenemise kiirus kasutamise vältel ja järel. «Kui me saame hinnata, kui suur on Eesti aiandusturbatoodete kasvuhoonegaaside tegelik emissioon, töötame välja turbaringluse kontseptuaalse mudeli. Sellega suuname kasutatud substraadi toormena teisel eesmärgil uuesti ringlusse selliselt, et sellega kaasnev kasvuhoonegaaside heide jääks olemata,» tutvustas Kull tegevuskava.

Euroopa Liidu metoodika eripära tõttu arvutatakse praegu Eesti LULUCFi sektori heite hulka ka siit mujale eksporditud turbatoodetes sisalduv süsinik, mis statistikat oluliselt moonutab, sest eksporti läheb 95–97 protsenti toodangust.

Aastaks 2030 peaks Eesti maakasutuse ja metsanduse valdkonnas (LULUCF) statistiliselt siduma 2,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, mis on Turbaliidu tegevjuhi Erki Niitlaane sõnul praegustel tingimustel raske, kui mitte võimatu saavutada.

Niitlaane kinnitusel ei ole maailmas turbale seni võrdväärset alternatiivi leitud. «Ilma turbata pole mitmeid köögivilju ja ilutaimi võimalik üldse efektiivselt kasvatada. Turvas on aianduses asendamatu tooraine ja reaalsus on, et ilma selleta taimekasvatus vähemalt lähikümnenditel hakkama ei saa. Substraatidel põhinev aiandus on põllumajanduslikust maakasutusest oluliselt efektiivsem.» lisas ta. «Rahvastiku juurdekasvu, linnastumise, kliimamõjudega kohanemise vajaduse jms tingimustes omab kontrollitud tingimustes toimuv taimekasvatus üha suuremat tähtsust. See võimaldab kasvatada köögivilju siis ja seal, kus nende kasvatamine looduslikult ei oleks võimalik. Kokkuvõttes hoiab see oluliselt kokku maad, vett, väetisi, kütust ja mitmeid teisi ressursse, ning mis ei ole ka vähetähtis, aitab hindu kontrolli all hoida. Värske toit peab olema kõigile kättesaadav, kuid nagu me hästi teame, on suures osas maailmast sellega jätkuvalt probleeme ja kahjuks need süvenevad, mitte ei leevene.»

Uuringu «Ringmajanduse põhimõtete juurutamine Eestis toodetud aiandusturba toodete kasutamisel ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamine LULUCFi sektoris» viivad läbi Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli eksperdid. Projekti kestus on novembrist kuni 2024. aasta juunini ja kogumaksumus koos käibemaksuga 281 628 eurot. Uuringut rahastavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja MTÜ Eesti Turbaliit.

MTÜ Eesti Turbaliit ühendab Eestis turvast tootvaid, töötlevaid ja turustavaid ettevõtteid. Turbaliit asutati 27. novembril 1992 ja oli üks esimesi erialaliite taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Liidu eesmärk on olla usaldusväärne partner kõigile turbaga seotud osalistele nii majanduse, keskkonna kui ka sotsiaalsetes küsimustes.