T, 6.12.2022

Järvan: LULUCFi sektori eesmärkide meetmed valmivad 2023. aasta alguses

BNS
Järvan: LULUCFi sektori eesmärkide meetmed valmivad 2023. aasta alguses
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. Foto: Eero Vabamägi

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul on keskkonnaministeerium paralleelselt Euroopa Liidus (EL) peetavate läbirääkimistega 2030. aastaks seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks maa- ja metsakasutuse sektoris (LULUCF) välja töötamas võimalikke meetmeid, mida plaanitakse tutvustada huvigruppidele järgmise aasta alguses.

«Läbirääkimiste lõpuleviimisega paralleelselt on keskkonnaministeerium koondamas ülevaadet võimalikest tegevustest ja meetmetest, mis toetaksid 2030. aasta LULUCFi eesmärkide saavutamist. 2030. aasta kliimaeesmärgi täitmist kavandades soovib keskkonnaministeerium käsitleda heite vähendamise ja sidumise suurendamise võimalusi kõikides sektorites,» seisab vastuses huvigruppide ühispöördumisele, millele on alla kirjutanud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan.

Oktoobri lõpus saatsid sotsiaalpartnerid, tööandjad ja ametiühingud ning ettevõtlusorganisatsioonid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ühispöördumisele, milles avaldavad muret juuni lõpus Eestile pandud kohustuste pärast LULUCFi sektorile seatud süsinikdioksiidi (CO2) vähendamiseks.

«Eesti ametnike ja poliitikute juhtimisel toimunud läbirääkimistel ELis on jõutud kokkuleppeni, mis seab meile üle jõu käivad eesmärgid. Eesti kohustus on siduda aastal 2030 2,5 miljonit tonni CO2, mis ei ole saavutatav kulutõhusal viisil ning kahjustab oluliselt mitme sektori, sealhulgas põllumajandus-, metsa- ja puidusektori ning turbatootmise konkurentsivõimet. Eesti ei tohiks siin loobuda läbirääkimistest ja ELis meie töökohtade, majanduse ja süsiniku pikaajalise sidumise eest võitlemisest,» leiavad huvigrupid. Nende sõnul peab Eesti võtma eesmärgiks viia arutelud tagasi Euroopa Nõukogusse.

Järvani sõnul on kavandatavad meetmed laiapõhjalised, arvestades seejuures toiduga varustamiskindluse, regionaalsete töökohtade säilitamise ja maakasutussektorite konkurentsivõimega. Tema hinnangul on kliimaeesmärgid saavutatavad ilma avalikke huve ja majandust kahjustamata.

«Rohepööre ja LULUCF on Eesti majandusele nii väljakutse kui ka võimalus. Ekspordime ja põletame väärtuslikke ressursse, mida saaksime väärindada suurema lisandväärtusega. Seetõttu peaks kliimaeesmärkide täitmine tooma meile ka ekspordivõimalusi ja uusi töökohti. Selleks on suunatud ka uue perioodi toetusmeetmed, näiteks ühe toetusmeetme raames toetatakse ettevõtete ressursitõhususe suurendamist, keskendudes eelkõige alakasutatud bioressursi väärindamisele. Selle meetme kogumaht on 37,8 miljonit eurot,» märkis Järvan.

Ta kinnitas, et tegevuste ja meetmete väljatöötamise protsessi on kavas põhjalikult kaasata majandussektorite esindajad, et tagada nii paindlikkusmeetmete sobivust kui ka efektiivsust LULUCFi eesmärkide saavutamisel.

Märksõnad
Tagasi üles