Arhitektid ja ruumiloome spetsialistid otsivad lahendusi kliimamuutustega seotud probleemidele

Viimsi Artium, arhitektuuribüroo KAVAKAVA Foto: Tiit Mõtus

Homme, 23. novembril toimub Eesti Arhitektide Liidu ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse eestvedamisel Viimsi Artiumis rahvusvaheline konverents «Rohepöörde väljakutsed ruumiloomes», kus arhitektid ja ruumiloome spetsialistid otsivad lahendusi kliimamuutustega seotud probleemidele.

«Kiirenenud kliimamuutused esitavad tõsiseid väljakutseid arhitektidele ja linnaplaneerijatele. Kuidas kavandada linnu, maju ja avalikku ruumi nii, et ruumiotsused oleksid targad, andmepõhised ja ühiskonda kaasavad? Kuidas planeerida linnu säästlikult ning viia nende CO₂ jalajälg miinimumini? Mida teha, et sõltuksime vähem autodest? Kuidas muuta hoonete ehitamist keskkonnasõbralikuks? Kuidas võtta tühjaks jäänud ruumid uuesti kasutusele?» loetles lahendusi ootavaid küsimusi Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd.

Euroopa Liidu suur eesmärk on saada aastaks 2050 esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks maailmas. Eesmärgi toetamiseks käivitati 2020. aastal uue Euroopa Bauhausi keskkonna-, majandus- ja kultuuriprojekt, mis ühendab disaini, kestlikkust, juurdepääsetavust, taskukohasust ja investeeringuid, et aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe saavutamisele.

«Õigesti valitud disainiga saab muuta meid ümbritsevat elukeskkonda säästlikumaks ja kestvamaks. Uue Euroopa Bauhausi projektiga aitab Euroopa Liit luua helgemaid ja keskkonnasõbralikumaid ruumilahendusi, mis seeläbi inimestele rohepööret lähemale toovad,» selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela.

«Elukeskkonna kvaliteet on nii meil kui ka Euroopas tervikuna üha tähtsam teema. Tähtis on nii eluaseme ruumiline kvaliteet kui ka ligipääs heale avalikule ruumile ja looduslikele puhkealadele. Rohepöörde renoveerimislaine, ringmajanduse ja liikuvuse strateegiad on seni kandnud peamiselt kestlikkuse vaadet. Aga uus Euroopa Bauhaus toob pildile ka sotsiaalse ja kultuurilise meetme,» ütles Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamuvaldkonna juht ning Euroopa Liidu ruumiloome eksperdirühma juht Veronika Valk-Siska.

Tema sõnul on uue Bauhausi algatuse mõte kiirendada Euroopa roheleppe elluviimist, muutes lahendused sotsiaalselt sidusamaks ja ilusamaks. «Tähelepanu vajab ruumiloome protsesside juhtimiskultuur tervikuna, sest targad ruumiotsused aitavad hoida ja väärtustada meie elukeskkonda ja ühist heaolu,» lisas Valk-Siska.

«Keskkonnamuutused põhjustavad ka linnade muutumist – ümber kujunevad nii arhitektuur kui ka linnaehitus ning see protsess võib olla keeruline, aga on oluline ja vajalik. Näiteks on meil läbivaatamisel Brüsseli uus liikuvuskava, mis võib oluliselt mõjutada kohalike elanike liikumisharjumusi. Veelgi aktuaalsemaks on saamas ringmajandus ja olemasolevate hoonete kohandamine uuteks kasutusteks, arvestades muuhulgas büroopindade nõudluse vähenemist peale koroonapandeemiat,» tõi mõned näited kolmapäeval Viimsis esinev Belgia Brüsseli piirkonna riigiarhitekt Kristiaan Borret.

Lisaks Veronika Valk-Siskale, Kristiaan Borret’le ja Vivian Loonelale esinevad konverentsil Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas; Londoni arhitektuuri, linnauuringute ja -disaini büroo We Made That asutaja Holly Lewis; arhitektuuribüroo Pluss arhitekt ja partner, linnaplaneerija ning vastutustundliku ehitamise eestkõneleja Indrek Allmann; rohepoliitika eksperdirühma liige, Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakonna juhataja – linnaarhitekt Tõnis Arjus; Kino maastikuarhitektid Karin Bachmann, Mirko Traks; materjalidisainer ja sisearhitekt Hannes Praks ning Oslo arhitektuuribüroo MAD arkitekter partner Åshild Wangensteen Bjørvik.

Konverents toimub Eesti Arhitektide Liidu ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse eestvedamisel. Konverentsi programmiga saab tutvuda siin.