T, 6.12.2022

Ragn-Sells õpetas Egiptuses, kuidas tuhamägedest toorainet saada

PM Roheportaal
Ragn-Sells õpetas Egiptuses, kuidas tuhamägedest toorainet saada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ragn-Sells OSA projekti juht Alar Saluste (paremal) ja Ragn-Sells Groupi jätkusuutlikkuse valdkonna juht Pär Larshans, kes hoiab Egiptuses, COP-27-l käes purki Ida-Virumaa põlevkivituhast toodetud kaltsiumkarbonaadiga ja sellest omakorda toodetud aknadetailiga.
Ragn-Sells OSA projekti juht Alar Saluste (paremal) ja Ragn-Sells Groupi jätkusuutlikkuse valdkonna juht Pär Larshans, kes hoiab Egiptuses, COP-27-l käes purki Ida-Virumaa põlevkivituhast toodetud kaltsiumkarbonaadiga ja sellest omakorda toodetud aknadetailiga. Foto: Ragn-Sells

Ragn-Sellsi põlevkivituhkade väärindamise projekti juht Alar Saluste tegi Egiptuses ÜRO kliimakonverentsil COP27 üleskutse: võtke Eestist eeskuju ja kaardistage oma kasutuna seisvad tuhamäed ja kaevandusjäägid, sest seal on peidus lahendus järjest süvenevale toorainekriisile.

«Arvatakse, et ainuüksi Eestis, Ida-Virumaal seisab erinevates mägedes kasutuna üle ühe miljardi tonni erinevaid tuhkasid ja kaevandusjäätmeid, mis sisaldavad tooraineid, mille Euroopa Liit on kuulutanud kriitilisteks ning mille kaevandamine saastab keskkonda väga oluliselt. Oleme ise oma projekti jaoks puurinud juba viite elektritootmisest tekkinud põlevkivituhkade mäge ja tuvastanud, et seal on küllaldaselt kaltsiumit, magneesiumit, rauda, alumiiniumit, räni ja muid tooraineid, mida saaks meie targa lahenduse abil tuhast välja võtta ja säästlikult taaskasutada,» lausus Saluste.

Kliimakonverentsil kahele lavale esinema kutsutud Saluste tõi rahvusvahelisele kogukonnale eeskujuks Eestit, kus on mõistetud aastakümneid kasutuna seisnud mägede potentsiaali ja juba hakatud riiklikult tasemel kaardistama neis peituvaid tooraineid. «Kui 1980. aastatel märkis Euroopa Liit Mendelejevi tabeli 118 elemendist kriitiliseks vaid mõne üksiku, siis tänaseks on Euroopa majanduse toimimise seisukohalt kriitiliseks märgitud ligi 40 elementi ja nende arv liigtarbimise taustal aina kasvab. Üle Euroopa on tohutus koguses tööstusjääke, mida tuleks vaadelda kui väärtuslike materjalide pankasid. Seetõttu kutsume üles maailma riike Eesti eeskujul viima läbi uuringuid, milliseid tooraineid need aastakümneid looduses seisnud tööstusjäägid sisaldavad. Sest kui me tahame tõsiselt luua jätkusuutlikku ühiskonda, siis peame hakkama taaskasutama kord juba maa seest ammutatud toorainet,» selgitas Saluste. «Meil on suurepärane võimalus luua jätkusuutlik tulevik, liikudes edasi ringmajanduse põhimõtetel põhinevale ühiskonnale, kus kriitilised ressursid hoitakse äraviskamise asemel ringluses.»

141 aastase ajalooga Rootsi pereettevõte Ragn-Sells tutvustas ÜRO kliimakonverentsil muuhulgas oma Eesti põlevkivituhkade väärindamise projekti tänavu juba teist aastat järjest. Võrreldes mullusega on projekt teinud olulise arenguhüppe. Septembris kiitis Narva volikogu ühehäälselt heaks detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise algatamise, millega käivitati ettevalmistustööd Ragn-Sellsi põlevkivituhkade väärindamise tehase rajamiseks Balti Elektrijaama territooriumi vahetusse lähedusse. Eesmärk on 2024. aastal Narva linna külje all avada demo- ja 2028. aastal põhitehas.

Narva tehas suudab aastas ümber töödelda üle miljoni tonni põlevkivituhka ja siduda 250 000 tonni CO2, mille tulemusena valmib ca 500 000 tonni ülipuhast kaltsiumkarbonaati. Unikaalse patenteeritud lahenduse abil tehakse jäätmetest uus tooraine, mida saab kasutada värvide, aknaraamide, põrandakatete, paberi ja veel paljude igapäevaelus vajaminevaid esemete tootmiseks. Tänaseks on toote vastu juba suurt huvi näidanud globaalsed suurettevõtted. Nende seas Euroopa üks suurim plastikaknaraamide tootja Gealan (Saksamaa) ja maailma viie suurima põrandamaterjalide tootja hulka kuuluv Tarkett (Prantsusmaa), kes soovivad oma tootmises kasutada toormaterjale, mille CO2 jalajälg on võimalikult väike. Euroopa Liidus ja Eestis seatud rangete kliimaeesmärkide täitmise tingimustes on selliste materjalide eelistamine järjest kasvav suund.

Samuti on osaliselt EASi ja KredExi ühendasutuse rahastuse toel tänaseks alanud teadusuuringuid, kuidas saaks lisaks kaltsiumkarbonaadile põlevkivituhast välja võtta ka magneesiumit. See on igapäevaelus laialdaselt kasutatav väga kerge metall, mille järgi on kõige suurem nõudlus auto-, lennuki-, raketi- ja mitmetes teistes masinatööstustes. Magneesiumiühendeid kasutatakse rooste ja katlakivi eemaldajatena, klaasi, ravimite, värvide ja veel paljude teiste esemete tootmisel või neile parema efekti andmisel. Põllumajanduses on magneesium väärtuslik ja väga nõutud väetisena ning olulise toitainena põllukultuuridele.

Ragn-Sells on põlevkivituha väärindamise projekti tarbeks loonud tütarettevõtte R-S OSA Projekt OÜ. Projekti on investeeritud juba ligi 2 miljonit eurot. Projekti partnerid on Tartu Ülikool, TalTech, Eesti Energia, EASi ja KredExi ühendasutus, sihtasutus Archimedes ning rahvusvahelised ettevõtted Tarkett ja Gealan. Loe täpsemalt projektist: www.osaservice.ee

Märksõnad
Tagasi üles