T, 6.12.2022

Eesti heitevähendamise siht tõusis 11 protsendi võrra

BNS
Eesti heitevähendamise siht tõusis 11 protsendi võrra
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Raielank, palgid, kännud Saue lähedal, Tallinna ringteel.
Raielank, palgid, kännud Saue lähedal, Tallinna ringteel. Foto: Mihkel Maripuu

Euroopa Liit jõudis sel nädalal kokkuleppele 2030. aasta kliimaeesmärkide laiendamises, mis tähendab Eesti jaoks, et heitkoguste vähendamise siht kerkib seniselt 13 protsendilt 24-le, teatas keskkonnaministeerium.

Uus üle-euroopaline eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40 protsenti, võrreldes 1990. aasta tasemega. Eelmine siht oli vähendada heidet 30 protsenti. Võrreldes 2005. aasta tasemega peab Eesti heidet vähendama senise 13 protsendi asemel 24 protsenti. Samas on liikmesriikidel vabadus leida kõigi sektorite peale kokku parim ja optimaalsem variant, kuidas eesmärgini jõuda.

Värske otsuse kohaselt tuleb hakata heitkoguseid vähendama järk-järgult, sest on seatud ka iga-aastased sihid. Teataval määral on liikmesriikidele võimaldatud eesmärkide täitmisel paindlikkust: heitkoguse ühikuid saab järgmisest aastatest laenata või teistelt riikidelt osta, samuti on eesmärgi ületamisel tekkiv ülejääk võimalik kanda edasi järgmistesse aastatesse.

Maakasutuse ja metsandussektori ehk LULUCF-i eesmärgid aastateks 2026–2030 toovad Eestile eesmärgi siduda ligi 2,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastaks 2030, samas kui senine kohustus piirdus 0,5 miljoni tonniga. Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Mart Kiisi sõnul on Eesti eesmärkide proportsionaalne tõus võrreldav teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega.

«Eesti eesmärkide kasv erinevates sektorites tähendab kahtlemata suurt väljakutset,» nentis Kiis. «Samas peavad kliimamuutuste leevendamisse oma osa andma kõik sektorid ja liikmesriigid.»

Kiis tõi esile, et LULUCF-i lõplikku kokkuleppesse jäid sisse mitmeid liikmesriikidele olulised punktid, mida europarlament soovis eemaldada. Näiteks väljendatakse perioodi 2026–2029 eesmärgid iga-aastaste sihtide asemel nii-öelda kasvuhoonegaaside eelarvena. Kiis tõi välja ka Eestile saavutatud plusspunkti, mille järgi turvasmuldade suure osakaaluga liikmesriikidel on võimalus saada lisakompensatsiooni. Euroopa Parlamendi soovil küll piirati mõnevõrra looduslike häiringute, näiteks tormide või põlengute tekitatud mõju kompenseerimise võimalusi, kuid riikidel on siiski võimalik erakordsete juhtumite hüvitamiseks lisaühikuid saada.

Kiisi sõnul viimistletakse veel nii jõupingutuste jagamise määruse kui ka LULUCF-i läbirääkimistes saavutatud kokkulepete tekste ning päris lõplik selgus üle-euroopalistest kliimaeesmärkidest saabub paari nädala jooksul.

Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest moodustavad jõupingutuste jagamise sektorid ligi 51 protsenti. 2020. aastal oli nende sektorite heide Eestis 5,9 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, millest suurem osa tuli transpordisektorist ehk 37,6 protsenti. Järgnes väikesemahuline energeetika 28,3 ning põllumajandus 25,4 protsendiga. Väiksema osa andsid jäätmesektor 4,9 protsendiga ning tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine 3,8 protsendiga. LULUCF-i valdkonna heide oli 2020. aastal ligi 1,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.

Uutes kliimaeesmärkides leppisid kolmepoolsetel läbirääkimistel kokku Euroopa Liidu Nõukogu, europarlament ja Euroopa Komisjon. Kokkulepe puudutab heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäävaid valdkondi ehk transporti, väikesemahulist energiatootmist, tööstusprotsesse ja jäätmeid.

Märksõnad
Tagasi üles