/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/11/06/14944029t1h9a25.jpg)
Egiptuses algab pühapäeval ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 27. konverents (COP27), kus 200 riiki püüavad leida sõja ja majanduskriisi olukorras võimalusi hoogustuva kliimamuutuse pidurdamiseks.
Kliimatippkohtumine COP27 jookseb ajaga võidu
Viimastel kuudel on kliimamuutusest tingitud loodusõnnetused – Pakistani ja Nigeeria üleujutused, põuad Aafrikas ja USA lääneosariikides, tormid Kariibi mere piirkonnas ja enneolematud kuumalained mitmel mandril –nõudnud tuhandete elu, sundinud miljonid kodunt pagema ja põhjustanud miljarditesse ulatuvat kahju.
«Raport raporti järel on maalinud selge ja troostitu pildi,» ütles ÜRO peasekretär António Guterres 13-päevase konverentsi eel.
«COP27 peab panema aluse senisest palju kiirematele ja julgematele kliimasammudele nüüd ja sel kümnendil, mis otsustab, kas kliimavõitlus võidetakse või kaotatakse.»
Riigid peavad leppima kokku meetmetes Pariisi kliimaleppe täitmiseks ja säilitamaks võimalus hoida maakera soojenemine 1,5 kraadi piires.
Selleks tuleb kasvuhoonegaaside heidet vähendada 2030. aastaks 45 protsenti.
Teadlased hoiatavad, et globaalse temperatuuri tõus rohkem kui 1,5 kraadi 19. sajandi lõpu tasemega võrreldes tõukaks maakera üha edasi elamiskõlbmatu kasvuhoone seisundi poole.
Praeguste trendide jätkudes suureneb süsinikusaaste kümnendi lõpuks 10 protsenti ja maakera pind muutub 2,8 kraadi soojemaks, näitavad sel nädalal avaldatud uurimisandmed. Pariisi lepete täitmine vähendaks temperatuuri tõusu vaid kümnendiku võrra.
«Meie planeet on teel otsustavasse punkti, mis muudab kliimakaose pöördumatuks ja kinnistab igaveseks katastroofilise temperatuuritõusu,» hoiatas Guterres hiljuti.
See tähendab, et ÜRO kliimafoorum peab minema sõnadelt üle tegudele ja poliitikalt majandusele. Riiklikud investeeringud Hiinas, USA-s ja Euroopa Liidus peavad kasvama miljarditelt jüaanidelt, dollaritelt ja eurodelt triljonitele.
Globaalse majanduse süsinikusaaste vähendamise niigi vaevarikka ülesande teevad veel raskemaks viimase aja energiakriis ja kiire inflatsioon, millega kaasnevad võlad ja toidukriis arengumaades.
«Meil on olnud varemgi ohtlikke hetki,» ütles mõttekoja E3G analüütik Alden Meyer, meenutades 2009. aastat, mil ÜRO juhitav protsess oleks äärepealt kokku kukkunud ja 2016. aastat, kui president Donald Trump USA Pariisi kliimeleppest välja viis.
«Aga praegu on täiuslik torm,» ütles 30 aastat kliimarindel tegutsenud Meyer.
COP27 avatakse pühapäeval. Esmaspäeval ja teisipäeval asuvad üles rohkem kui 120 maailma riigi juhid.
Kõige silmatorkavam eemalejääja on Hiina president Xi Jinping, kelle võimuaega kommunistlik partei oktoobris pikendas.
USA president Joe Biden on lubanud Egiptusesse kohale sõita, aga alles pärast vahevalimisi teisipäeval, mis näitavad, kas kongress läheb rahvusvaheliste kliimasammude suhtes vaenulike vabariiklaste kätte.
COP27 rõõmusündmuseks peetakse äsja Brasiilia uueks presidentiks saanud Luiz Inácio Lula da Silva osavõttu, sest tema lubas valmiskampaanias kaitsta Amazonase vihmametsi ja anda tagasikäik lahkuva riigipea Jair Bolsonaro keskkonnaohtlikule metsapoliitikale.