P, 5.02.2023

Jätkusuutlik areng nõuab asustuse ja hoonete teadlikumat planeerimist

BNS
Jätkusuutlik areng nõuab asustuse ja hoonete teadlikumat planeerimist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. Foto: Martin Divisek

Valitsuskabineti neljapäevasel rohepoliitika arutelul tõdeti, et lähiaastatel on eelkõige vaja tegeleda valglinnastumise murega ning teha ruumiloomes senisest enam koostööd ka kohalikul tasandil, samuti on lähiaastate fookuses olemasoleva elamufondi jätkuv kaasajastamine ja ehitussektori digitaliseerimine.

Arutelu keskendus riigikantselei kevadel koostatud rohepoliitika raporti soovitustele ruumiplaneerimise ja hoonestuse valdkonnas, mis võiksid aidata rohe-eesmärke ellu viia.

Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul nn valglinnastumise tendents jätkub. «Meie tõmbekeskused valguvad laiali, mis ei tähenda aga maapiirkondade tugevnemist, vaid vastupidi, asustus suureneb jätkuvalt Tallinna külje alla ja seda ülejäänud piirkondade arvelt,» märkis ta. «Ruumilises plaanis tuleb aga keskenduda just olemasolevate asulate tugevdamisele, vähendades näiteks ehitusaluse maa hajutatust ja tihendades asustust keskustes.»

Raport toob välja, et ruumilise planeerimise kestlikuks arenguks tuleb jätkata riigiasutuste ning kohalike omavalitsuste koolitamise ja nõustamisega ning omavalitsused peavad ruumi planeerimisel tegema omavahel senisest rohkem koostööd.

Solman lükkab ümber raporti seisukoha, nagu puuduks omavalitsustel praegu võimalus riigis arengut suunata. «Neil on tegelikult planeerimisel palju iseseisvust – võimalik on arengut suunata üldplaneeringu, eriplaneeringu või detailplaneeringuga ning ka riigi planeeringutele tuleb kaasa rääkida,» selgitas ta. «Pigem oleks vaja omavalitsusi toetada muul viisil, näiteks ruumiandmete otsuste ning investeeringute ja toetuste suunamisel. Selleks nõustume ettepanekuga luua riigi olemasolevate ressursside baasil ruumiamet.»

Hoonete vaatest on raportis välja toodud, et elamufondi renoveerimine toimub liialt aeglaselt nii era- kui ka avalikus sektoris. «Korterelamute rekonstrueerimise areng Eestis on küll Euroopa Liidu tasandi edulugu, kuid tegelikult peab elupindade kaasajastamist jätkuvalt toetama ja seda kiirendama. Jätkumise eelduseks on nii finantseerimise, teadlikkuse kui ka tehnoloogia areng, mille osas teeme suuri samme nii 330 miljoni euro suuruse toetusrahaga kui ka pikaajalise teadus- ja arendusprogrammiga LIFE IP BuildEst,» sõnas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Lisaks on raportis rõhutatud vajadust hakata hindama hoonete elukaare CO2 jalajälge ning digitaliseerida ehitusvaldkonda, mida majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ka praegu eest veab. «Hea elukeskkonna ja ehitusvaldkonna elujõulisuse tagamiseks on digitaliseerimine möödapääsmatu. See võimaldab näiteks hinnata ja vähendada ehitiste kliimamõju ning suurendada meie ehitussektori konkurentsivõimet,» selgitas Sikkut.

Ehitussektoris on riik käivitanud erinevaid tegevusi nii e-hüppe toetuse, digiteenuseid koondava e-ehituse platvormi, ehitisregistri menetluskeskkonna kui ka näiteks planeeringute menetluse infosüsteemi arendamisel.

Rohepoliitika raport koostati eelmisel kevadel, dokumendis kirjeldatakse rohepöörde vajalikkust ning seda, millised valdkondlikud tegevused on Eestis juba tehtud ning mida oleks vaja teha lähiajal.

Järgmise sammuna koostavad riigikantselei, rahandusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium raportis tehtud ettepanekute põhjal tegevuskava, mis esitatakse kinnitamiseks vabariigi valitsusele.

Rohepoliitika raportiga saab tutvuda riigikantselei veebilehel.

Märksõnad
Tagasi üles