/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/03/14937292t1hf262.jpg)
Lääne-Euroopa suurim naftatootja Norra teatas neljapäeval, et kavatseb kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkidega vähendada 1990. aasta heitkoguste taset 2030. aastaks «vähemalt 55 protsenti».
Norra viib oma kliimaeesmärgid kooskõlla Euroopa Liiduga
Vaid mõni päev enne COP27 kliimakonverentsi Egiptuses avaldatud teade vastab vasaktsentristliku koalitsiooni 2021. aastal võimule asudes võetud kohustustega.
Kuigi see Põhjala riik ei ole Euroopa Liidu liige, viib uus eesmärk Oslo kooskõlla 27-liikmelise bloki seatud üldise sihiga. Valitsus lisas, et esitab ka edaspidi igal aastal kliimaplaane.
Norra kliimaeesmärk oli varem vähendada heitkoguseid 50–55 protsenti 1990. aasta tasemest.
«See saadab teistele riikidele tugeva signaali ja me loodame, et nende eesmärke tõstab veelgi rohkem,» ütles neljapäeval peaminister Jonas Gahr Støre.
Støre Tööpartei ja selle tsentristidest liitlased välistavad riigi majanduse tuumiku moodustava naftasektori lammutamise.
Ukraina sõda ja Vene ekspordi vähenemine on teinud Norrast Suurbritannia ja Euroopa Liidu juhtiva gaasitarnija.
«Nõudlus fossiilkütustel põhineva energia järele langeb ja taastuvenergia tootmine peab suurenema. See peab käima käsikäes,» ütles Støre pressikonverentsil.
Ta rõhutas, et planeet vajab ka aastate pärast naftat, ja märkis, et «pole paha, kui osa sellest pärineb Norra mandrilavalt, mille heitkogused on kõige madalamad.»
Läinud nädalal tõdes ÜRO, et riikide praegused kliimalubadused tähendavad kliima soojenemist 2,6 kraadi Celsiuse võrra, hoiatades, et katastroofilise üleilmse soojenemise piiramiseks peavad heitkogused sel kümnendil vähenema 45 protsenti.
Päev varem oli ÜRO kliimamuutuste agentuur öelnud, et valitsused ei tee pea midagi, et hoida globaalset soojenemist 1,5 kraadi juures ajal, mil maailma juba niigi räsivad üha rängemad üleujutused, kuumalained ja tormid, «katastroofilise» soojenemise suunas.