Euroopa temperatuur on tõusnud viimasel kolmel aastakümnel maailma keskmisest kaks korda kiiremini ning rohkem kui üheski teises maailmajaos, teatas kolmapäeval ÜRO.
Euroopa kuumenemine oma maksma läinud 50 miljardit
Euroopa keskmine temperatuur on tõusnud alates 1991. aastast 0,5 kraadi võrra Celsiuse järgi, teatasid ÜRO Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja EL-i Copernikuse kliimamuutuste keskus (C3S) ühisraportis.
Alpide liustikud kaotasid selle tulemusel aastatel 1997-2021 üle 30 meetri jääkatte paksusest, samas kui Gröönimaa kõrgeimas tipus registreeriti mullu esmakordselt sula ja vihmasadu.
Raportis hoiatati, et tõenäoliselt jätkub keskmisest kiirem soojenemine Euroopas ka tulevikus.
WMO jaotuse järgi kuulub Euroopa regiooni 50 riiki, sealhulgas pool Arktikast.
«Euroopa annab meile elava pildi soojenevast maailmast ja tuletab meile meelde, et isegi hästi valmistunud ühiskonnad ei ole äärmuslike ilmastikunähtuste mõjude eest kaitstud,» ütles WMO juht Petteri Taalas.
Raport, mis avaldati enne pühapäeval algavat ÜRO 27. kliimakonverentsi Egiptuses, võttis vaatluse alla olukorra Euroopas kuni 2021. aastani.
Uurijad märkisid, et kliimamuutusega seotud äärmuslikud ilmastikunähtused nõudsid mullu mitusada elu, mõjutasid otseselt üle poole miljoni inimese ja põhjustasid üle 50 miljardi euro ulatuses majanduslikku kahju.
Samas toodi ka välja, et paljusi Euroopa riike on saatnud kasvuhoonegaaside kärpimisel edu. Euroopa Liidus kahanesid heitkogused aastatel 1990-2020 pea kolmandiku võrra ja blokk on seadnud eesmärgiks kärpida neid 55 protsendi võrra aastaks 2030.