ÜRO: puude istutamisega seotud kliimaplaanid on ebarealistlikud

Mees Sahara kõrbe lähedal noort puud kastmas. Foto: ZOHRA BENSEMRA

Puude istutamiseks ja teisteks kliimalubaduste täitmiseks kavandatavateks sammudeks tuleks eraldada USA suurune maa-ala, selgub teisipäeval avaldatud raportist, milles hinnatakse CO2 heite vähendamise plaane ebarealistlikeks.

Egiptuses algavad 6. novembril ligi 200 riigi osavõtul kõrgetasemelised ÜRO kliimakõnelused, et arutada tegevuskava olukorras, kus üleujutused, kuumalained ja põuad on muutnud maakeral üha selgemalt tuntavaks.

Hiljutises ÜRO ülevaates jõutakse järeldusele, et olemasolevast poliitikast ja plaanidest ei piisa maakera soojenemise pidurdamiseks ja selle katastroofilise mõju vältimiseks kaugeltki.

Plaanid võivad osutuda ka teostamatuks, näitab teisipäeval avaldatud uus uuring, milles vaadeldakse maaga seotud samme nagu puude istutamine fossiilkütuste põletamise mõju tasakaalustamiseks.

Melbourne'i ülikooli uuringus vaadeldi 166 riigi ja Euroopa Liidu plaane, mille eesmärkide täitmiseks kavandatava maa-ala kokkuliitmisel saadakse ligi miljard hektarit ehk territoorium, mis on suurem kui USA ja hõlmaks umbes neli Indiat.

«Kõigi maaga seotud süsiniku eemaldamise lubadused on ebarealistlikud, sest need nõuaksid maamassi, mis moodustab poole praegusest põllumaast, seades surve alla ökosüsteemid, toiduga varustatuse ja põlisrahvaste õigused,» seisab raportis.

Uuringus vaadeldi riikide lubadusi, eeskätt pikaajalisi plaane, ja kui neis ei olnud otseselt välja toodud, et selleks läheb vaja maad, arvutati see välja tegevusvaldkonna ja ÜRO kliimaekspertide süsiniku eemaldamise andmeist.

Arvutuste tulemusena selgus, et halvenenud väärtusega maa ja ürgmetsade taastamiseks on plaanides ette nähtud üle 550 miljoni hektari, süsinikupüüdmise skeemidele nagu puude istutamine 630 miljonit hektarit.

«Maapõhist süsiniku eemaldamist tuleb kaaluda koos suurte fossiilkütuse emissiooni kärbetega, mitte nende asemel,» rõhutas raporti kaasautori, rahvusvahelise metsauurignute keskuse (Center for International Forestry Research and World Agroforestry) teadlane Anne Larson.

Tema sõnul võib puude istutamine olla valitsuste silmis kõigi teiste meetmetega võrreldes lihtne viis kliimaeesmärke täita, kuid kavandatavad projektid tekitavad uusi probleeme.

Kui istutatavate metsade haldamiseks ei ole pikaajalisi plaane ja kui tegu on võõrliikidega, võivad puud varsti surra, hoiatas Larson.

Metsalaiendusplaanid võivad sattuda vastuollu ka põlisrahvaste õigustega.

Territoriaalkogukondade ülemaailmne liit (Global Alliance of Territorial Communities), mis esindab 35 miljonit Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika metsaaladel elavat inimest, ütles teisipäeval avalduses: «Ohtlik liigsõltuvus süsiniku püüdmise meetoditest võib alla kugistada suure osa meie esivanemate maast, mida meil on toidu tootmiseks ja looduse kaitsmiseks hädasti vaja.»

«Me ei saa istutada puid kliimakatastroofist pääsemiseks, selleks ei ole küllalt maad. Me peame hoopis kaitsma ja taastama olemasolevaid metsi, ja seda saate te teha ainult meiega koos,» rõhutab liit.

ÜRO kiilmateadlased on öelnud, et Pariisi leppes ette nähtud maakera soojnemise piiramiseks 1,5 kraadiga tuleb 2030. aastaks vähendada CO2 emissiooni 45 protsendi võrra.

Melbourne'i ülikooli raportist nähtub, et olemasolevate puuistutusplaanidega seda ei saavuta, tuleb otsustavalt vähendada ka emissiooni ennast.