Katoliku kirik saaks vähendada süsinikdioksiidi heidet, naastes lihavabade reedete juurde

Püha isa paavst Franciscus. Foto: Annett_Klingner, Pixabay

• Huvitav, kas Eesti usujuhid oleks valmis lihavaba reede üleskutset tegema?

2011. aastal kutsusid Inglismaa ja Walesi katoliku piiskopid kogudusi üles pöörduma reedeti tagasi lihasöömisest hoidumise juurde. Cambridge'i ülikooli uuringu kohaselt muutis oma toitumisharjumusi vaid veerand katoliiklastest – ometi säästis see enam kui 55 000 tonni süsinikku aastas.

See 55 000 tonni süsinikdioksiidi on märkimisväärne kogus - samapalju hoitaks seda kokku siis, kui 82 000 inimest otsustaks aasta jooksul mitte lennata Londonist New Yorki ja tagasi. 

Praegune katoliku kiriku pea paavst Franciscus on mitmeid kordi planeedi eest välja astunud oma sõnumi ja entsüklikaga ning kutsunud üles kliimamuutustele "radikaalselt" reageerima. Teadlased väidavad, et kui paavst taastaks lihavabad reeded kogu ülemaailmses kirikus, võib see vähendada kasvuhoonegaase miljonite tonnide võrra aastas.

Näiteks ütlevad nad, et kui katoliku piiskopid ainuüksi Ameerika Ühendriikides kohustaks lihast loobuma vaid töönädala viimasel päeval, oleks keskkonnakasu tõenäoliselt kakskümmend korda suurem kui Ühendkuningriigis.

Katoliku kirikul on kliimamuutuste leevendamiseks väga hea võimalus, sest kirikul on rohkem kui miljardit järgijat kogu maailmas," ütles juhtiv autor professor Shaun Larcom Cambridge'i maamajanduse osakonnast.

„Paavst Franciscus on juba rõhutanud kliimahädaolukorras tegutsemise moraalset imperatiivsust ja kodanikuühiskonna olulist rolli jätkusuutlikkuse saavutamisel elustiili muutmise kaudu. Lihakasvatus on üks peamisi kasvuhoonegaaside heitkoguste põhjustajaid. Kui paavst peaks taastama lihavabade reedete kohustuse kõigile katoliiklastele kogu maailmas, võib see olla odav heitkoguste vähendamise võimalus isegi siis, kui ainult väike osa katoliiklasi otsustab seda järgida, nagu me oma juhtumiuuringus nägime,"ütles Larcom.

Traditsiooniliselt hakkasid paljud katoliiklased ühel päeval nädalas lihast hoiduma ja reedeti valguasendajana kala kasutama. 

Katoliiklaste osatähtsus Briti elanikkonnas on püsinud aastakümneid suures osas stabiilsena, jäädes veidi alla 10 protsendi, väidavad täna sotsiaalteaduste uurimisvõrgustiku eksperthinnangut ootava töödokumendina avaldatud uuringu taga olnud majandusteadlased.

Larcom ja kolleegid ühendasid uued uuringuandmed toitumis- ja sotsiaaluuringute andmetega, et kvantifitseerida katoliku kiriku Inglismaa ja Walesi avalduse mõju, millega taastatakse lihavabad reeded kollektiivse patukahetsusaktina alates 2011. aasta septembrist pärast 26aastast paus.

Tellitud uuringu tulemused näitavad, et 28 protsenti Inglismaa ja Walesi katoliiklastest muutis pärast seda oma reedest toitumist. Sellest segmendist väitis 41 protsenti, et lõpetas reedel liha söömise ja 55 protsenti ütles, et üritas sel päeval vähem liha süüa. Nende jaoks, kes ütlesid, et nad lihtsalt vähendasid tarbimist, eeldasid teadlased, et reedel vähendati liha tarbimist poole võrra.

Inglismaa ja Walesi inimesed söövad riikliku dieedi- ja toitumisuuringu (NDNS) andmetel keskmiselt 100 grammi liha päevas. Teadlased arvutasid välja, et isegi väike lihatarbimise vähenemine osade katoliiklaste seas mõjus samamoodi, kui iga töötav täiskasvanu kogu Inglismaal ja Walesis oleks nädalast lihatarbimist vähendanud kahe grammi võrra. Seejärel arvutas meeskond selle väikese lihatarbimise languse süsiniku jalajäljeks, võrreldes Inglismaal ja Walesis lihasööjate ja liha mittesööjate keskmisest päevasest toidust tulenevaid heitkoguseid. Keskmine valgurikas mittelihatoit, sealhulgas kala ja juust, tekitab keskmise lihasööjaga võrreldes vaid kolmandiku kasvuhoonegaaside heitkogustest.

Kui eeldada, et katoliiklased, kes kohandasid oma dieeti, läksid reedeti üle valgurikkale mitte-lihatoidule, tähendas see lihatoidukordade vähenemist 875 000 võrra nädalas, mis säästab teadlaste sõnul 1070 tonni süsinikku nädalas ehk 55 000 tonni aastas.

Lisaks vaadati lihatarbimist Šotimaal ja Põhja-Iirimaal, kus katoliku piiskopid ei püüdnud taaskehtestada lihavaba reedeid.

Kasutades NDNS-i toitumispäeviku andmeid, leidsid teadlased, et Inglismaa ja Walesi ravijurisdiktsioonis vähenes lihatarbimine pärast lihavabade reedete väljakuulutamist 8 grammi võrra inimese kohta võrreldes ülejäänud Suurbritanniaga. 

Sellel toitumismuutusel võib olla palju põhjuseid – liha tarbimine on selle aja jooksul kogu riigis langenud –, kuid töörühm väidab, et vähenemine tulenes vähemalt osaliselt lihavabade reedete taastamisest. Ka väidavad nad, et süsiniku jalajälje arvutused, mis lähtuvad kahegrammisest lihatarbimise langusest nädalas, on tõenäoliselt konservatiivsed.

"Meie tulemused näitavad, kuidas toitumise muutusel ühes inimeste rühmas, isegi kui nad on ühiskonnas vähemus, võib olla väga suur mõju tarbimisele ja jätkusuutlikkusele," ütles kaasautor dr Po-Wen She. Kaasautor dr Luca Panzone Newcastle'i ülikoolist lisas: "Kuigi meie uuringus vaadeldi muutusi katoliiklaste praktikas, on paljudel religioonidel toitumispiirangud, millel on tõenäoliselt suur mõju loodusvaradele. Ka teised religioossed juhid võiksid muuta käitumist, et soodustada jätkusuutlikkust ja leevendada kliimamuutusi."

Kristlaste jaoks pärineb lihavaba reede paavst Nikolai I deklaratsioonist 9. sajandist. Katoliiklased pidid Kristuse surma ja ristilöömise mälestuseks hoiduma reedeti liha (liha, vere või luuüdi) söömisest. Siiski võis süüa kala ja köögivilju koos krabide, kilpkonnade ja isegi konnadega. Teadlased märgivad, et seda tava täideti mõnede Ameerika katoliiklaste seas nii innukalt, et see viis burgeriketti McDonald’si poolt Filet-o-Fish eine valmimiseni.

Huvitav, kas Eesti usujuhid oleks valmis lihavaba või lihavähendamise reede üleskutset tegema?

Allikad: University of Cambridge, EurekAlert