Metsloomi kimbutav linnugripp paneb teadlaseid muretsema

Luik Lõuna-Saksamaal asuval Enzi järvel. Foto: THOMAS KIENZLE

Euroopa ja Põhja-Ameerika linnuliike rusub uus ja surmav linnugripi tüvi, kirjutab teadusajakiri Nature.

Enneolematul skaalal metsikuid linnuliike tabav kõrge patogeensusega lindude gripi viirus pääses linnufarmidest loodusesse 2000. aastate alguses. Viimase aasta jooksul on metslindude vaheline haiguse levik drastiliselt suurenenud.

Metslindude massilised nakkused kujutavad endast märkimisväärset ohtu haavatavatele liikidele. Haiguse ohjeldamine on keeruline, kuid hädavajalik, et takistada viiruse ülekandumist inimestele ja teistele loomaliikidele. Seni on nakkust lisaks mets- ja veelindudele diagnoositud ka hüljestel, ilvestel ja skunkidel.

Keegi ei tea veel täpselt, mis haiguspuhangute kasvu suurendanud on, kuid teadlastel on mõned juhtivad teooriad. On spekuleeritud, et geneetilised mutatsioonid on suurendanud viiruse paljunemisvõimet, võimaldades sel varasematest tüvedest tõhusamalt levida. Mõned teadlased usuvad aga ka seda, et mutatsioonid on võimaldanud viirusel eelmistest tüvedest laiemat hulka linnuliike nakatada.

Millal puhang vaibunuda võiks? Teadlaste hinnangul võib nakkuse levik lähinädalatel veelgi laieneda, sest käes on linde koondav rännuhooaeg. nakatunute numbrid võivad langema hakata rändehooaja lõpus, kui haiguse täielikku kadumist teadlased tõenäoliseks ei pea.

Ka Eestis levib lindude gripp

Eestis surnuna leitud lindude kohta kogub teavet Põllumajandus- ja toiduamet.

Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis teavitage sellest Põllumajandus- ja Toiduametit. Teavitusi saab edastada nii veebis kui ka infotelefonile [phone] helistades.