Läänemere kalad on ohus: püügimahte vähendatakse veelgi

Foto: Henn Soodla

17.-18. oktoobril Luksemburgis toimunud kalandusnõukogu kohtumisel jõudsid Läänemere äärsete riikide ELi kalanduse eest vastutavad ministrid kokkuleppele 2023. aasta kalapüügivõimaluste asjus. Esimest korda ajaloos nõustusid liikmesriigid Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teadlaste, looduskaitseorganisatsioonide ning Euroopa komisjoni soovitustega ning seadsid püügivõimalused, mis arvestavad kalade olukorraga Läänemeres. 

Paljude oluliste liikide püügivõimalus ehk kalapüügikvoot on madalam kui eales varem. Ühelt poolt annab see ohtllikult ahtaks jäänud kalapopulatsioonidele võimaluse taastuda, teisalt aga on sel tugev sotsiaalmajanduslik mõju rannakogukondadele.

Paljude kalaliikide puhul on langus kestnud juba aastakümneid ning Läänemere ökosüsteemi kokkuvarisemise oht üha suureneb. Toimunud läbirääkimised olid oluline otsustamiskoht Läänemere taastumise teele suunamiseks. See aitab säilitada inimestele vajalikku mereökosüsteemi.

Lõpuks on kohale jõudnud, kui halvas olukorras meie kalavarud on.

«Tänavu on kolmas aasta, mil Läänemere püügimahtude määramisel püüti arvesse võtta ökosüsteemi laiemaid kaalutlusi ja kehtestada realistlikult ettevaatlikud püügimahud. Ometi on kalanduse eest vastutavad ministrid jätkuvalt neile püüdlustele vastu seisnud ning on soovinud rohkem püüda, kui ökosüsteem seda lubab. Eile vastu võetud otsus näitab, et lõpuks on kohale jõudnud, kui halvas olukorras meie kalavarud on,» ütles Eestimaa Looduse Fondi kestliku kalanduse ekspert Joonas Plaan, «aga heas seisukorras Läänemereni on veel pikk tee minna.»

Nõukogu kohtumise eel tegi Euroopa Komisjon ettepaneku kehtestada mõne liigi püügipiirangud teaduslikult arvutatud maksimumist madalamaks. Seda tehti ettevaatusprintsiipi järgides eesmärgiga kaitsta hävimisohus Läänemere turska. Tursa varud on kriitiliselt madalad juba kolm aastat - kui veel paarikümne aasta eest püüti armastatud kala aastas kümnetes tonnides, siis täna satub tursk Läänemere kalameeste võrkudesse äärmiselt harva.

Läänemere-äärsed riigid otsustasid järgida komisjoni ettepanekut minimiseerida lestapüüki. Kilu ja avamere räime püügivõimalused jäeti siiski suuremaks, kui komisjon ja looduskaitseorganisatsioonid pakkusid.

Läänemere ida- ja lääneosa tursa ning läänepoolse räime sihtpüüki ning lubada lossida ainult osa kaaspüügist.Valitsusvälised keskkonnakaitseorganisatsioonid soovitasid püügimahuks nulli.

«Kilu ja räim on Idapoolse Läänemere tursale hädavajalikud toiduallikad ja me teame, et tursal on praegu raske toitu leida. Heameel oli näha, et seda oma ettepanekus mööndi, kuid on siiski suur pettumus, et liikmesriigid valivad taas lühiajalise kasu, selle asemel et aidata Läänemere tursavarudel taastuda,» lisas Plaan.

Pügivõimalused on võrreldes eelmise aastaga langenud: kilu: 11 protsenti, Botnia lahe räim 28 protsenti ja Riia lahe räim 4 protsendipunkti.

Avamere räime püügivõimalus on aastaga 32 protsenti tõusnud, kuid teadlased ja keskkonnaorganisatsioonid selle üle ei rõõmusta - nende hinnangul on see näide lühiajalisest kasust.

Kalanduse eest vastutavad ministrid toetasid komisjoni ettepanekut mitte lubada Läänemere ida- ja lääneosa tursa ning läänepoolse räime sihtpüüki ning lubada lossida ainult osa kaaspüügist. Valitsusvälised keskkonnakaitseorganisatsioonid soovitasid püügimahuks nulli, isegi mitte tahtmatut kaaspüüki.

«Kuigi me mõistame, et 100 protsenti kaaspüügivaba kalapüüki ei eksisteeri, lootsime, et otsustajad seavad kaaspüügi tingimuseks piisava saagi registreerimise, kasutades elektroonilist kaugseiret,» ütles Cathrine Pedersen Schirmer Taani Looduse Seltsist. «Taani on hiljuti edukalt rakendanud seda meetodit Kattegati meres,» lisas ta.

Nõukogu kiitis heaks ettepaneku lõhepüügi kohta ja täiendavad majandamiskaalutlused kehvas seisus lõhepopulatsiooni kaitsmiseks. See on vast selle nõukogu kohtumise kõige julgustavam tulemus, kuna see on täielikult kooskõlas teaduslike nõuannetega ja hõlmab vajalikku juhtimismuutust, võttes arvesse soovitusi, mida eksperdid on enam kui 15 aastat andnud.

Ainult ökosüsteemi tervikult kaitstes on võimalik tagada Läänemere hea seisukord ning rannakogukondade elujõud ka tulevikus. «On julgustav näha, et aasta-aastalt näeme rohkem samme kestlikuma kalanduse poole ja püügivõimaluste määramisel võetakse arvesse aina rohkem ökosüsteemi olukorda,» leidis Joonas Plaan.

«Läänemere ökosüsteemi taastumiseks peame aga tempot tõstma. Vaja on rohkem kaitset, sealhulgas elektroonilist kaugseiret, et tagada tõhus kalanduskontroll, kohustuslik nõue selektiivsete püügivahendite kasutamiseks ja lossimiskohustuse parem täitmine, samuti püügivõimaluste eraldamine kõige väiksema keskkonnamõjuga kalandusele,» rõhutas Plaan.

Lisainfo kalaliikide seisust: kalafoor.ee