ÜRO tegi Austraaliale kliimamuutuste eiramise eest trahvi

Suure osa Torrese saarestiku rahvastikust moodustavad Austraalia põliselanikud. Foto: David Gray

ÜRO inimõiguste komitee otsustas eelmisel nädalal, et Austraalia ei ole suutnud kaitsta neljal Torrese väina saarel elavaid inimesi kliimamuutuste mõjude eest, ning on andnud korralduse tekitatud kahju saarte elanikele kinni maksta.

Austraalia põhjatipus, Torrese väina saartel elavad inimesed kaotavad kliimamuutustest tulenevale maailmamere tõusule oma maad, traditsioonilisi toiduallikaid ja kultuuriliselt olulisi paiku. Esmakordselt kliimamuutuste mõju ning inimõiguseid seov otsus annab lootust ka teistele kogukondadele, kes kliimamuutustega seotud kahjudega juba täna silmitsi seisavad. Austraalia valitsus oli selle pretsedendi loomiseks lihtne sihtmärk, sest suure süsinikuheitega riik on tänaseni kliimamuutustest tulenevate probleemidega üsna vastumeelselt tegelenud.

Mida see kaebus käsitles?

Torrese väina saared on kliimamuutuste suhtes äärmiselt haavatavad - maailmamere taseme tõus, ranniku erosioon ja üleujutused on saartel elavatele kogukondadele viimastel aastatel laastavat mõju avaldanud.

Torrese väina saarte elanikud väitsid oma pöördumises, et Austraalia valitsus ei rakendanud nende piirkonnas kliimamuutuste tagajärgedega võitlemiseks vajalikke leevendus- ja kohanemismeetmeid ning ei kaitsnud seeläbi ka nende inimõiguseid. Nad esitasid oma kaebuse ÜRO inimõiguste komiteele, mis jälgib kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti täitmist.

Saarlaste sõnul ohustab nende maad eelkõige veetaseme tõus. Ka nende kultuur on ohus, sest soolane vesi hävitab traditsioonilisi toiduallikaid, näiteks kookospalme. Lisaks on üha etteaimamatud ja ekstreemsemad tormid ka mitmeid kultuuriliselt olulisi paiku hävitanud, teiste hulgas ka surnuaedu.

 

Mida ÜRO inimõiguste komitee otsustas?

ÜRO inimõiguste komitee leidis, et Austraalia ei ole suutnud Torrese väina saarte elanikke kliimamuutuste mõjude eest kaitsta ning on seeläbi rikkunud nende inimõigust oma kultuurile.

Lõplikud otsused tehti ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 17 ja 27 alusel. Kaebuses viidati ka artikkel 6, mis käsitleb õigust elule, kuid seda komisjon ei rahuldatud.

Oma otsuses pidas ÜRO Torrese väina saarlaste tihedat sidet oma maaga ja tervislike ökosüsteemide säilimist nende kogukondade kultuuritavade säilitamise keskseteks osadeks. Nende side oma maa, mere ja kultuuriga ning võime neid säilitada kuulutati komisjoni poolt inimõigusteks.

Komisjon ütles, et vaatamata mõnele abinõule, mida Austraalia kaalunud on (nagu neljale saarele tulevasel aastal loodavad muulid), peab riik võimalike inimkaotuste vältimiseks veel täiendavaid meetmeid rakendama.

Mis pärismaalastele võidu tõi?

Torrese väina saarte elanike kaebust toetas kliimamuutuste väga otsene ning registreeritud negatiivne mõju nende elukeskonnale ja kultuurile.

Komisjon uuris, kuidas keskkonnamuutused saarlaste võimet oma kultuuri viljeleda mõjutavad. Selgus, et nende saarte rahvad ei saa oma traditsioone ja kombeid üheski teises kohas jätkata, sest need on kohaliku maa ja vetega niivõrd põimunud. See tähendab, et kohanemine, mis hõlmaks inimeste ümberpaigutamist, eraldaks need inimesed oma kultuurist.

Miks see nii oluline on?

Hagijate heaks töötanud ClientEarthi advokaat Sophie Marjanac, ütles organisatsiooni pöördumises, et komisjoni otsusest sündis mitmeid pretsedente. See on esimene kord, kui rahvusvaheline tribunal on leidnud, et:

• riik on ebapiisava kliimapoliitika kaudu inimõiguseid rikkunud

• rahvusriik vastutab oma kasvuhoonegaaside heitkoguste eest vastavalt rahvusvahelisele inimõiguste seadustele

• kliimamuutused ohustavad inimeste õigust kultuurile.

Parandusmeetmetena palus komisjon Austraalia valitsusel põlissaarlastele tekitatud kahju hüvitada ning nende kogukondadega sisukaid arutelusid pidada, et kohalike vajadusi paremini hinnata. Riigil on kohustus rakendada meetmeid, mis tagavad Torrese saarte elanikele turvalise elukeskkonna.