Riik arvab kaitse alt välja neli Viljandi maakonnas asuvat looduse üksikobjekti, mis on minetanud oma looduskaitseväärtuse või hävinud.
Need neli looduse üksikobjekti ei ole enam kaitse all
Koodiorg on kaitse alla võetud 1960. aastal kohaliku tähtsusega objektina. Objekt on maastikuliselt väärtuselt tagasihoidlik, külastusobjektina määratletavaid paljandeid ja koopaid ei ole. Käikude pikkust aluseks võttes on Koodioru tehiskoopad pikimad Eestis, kuid koopad on varisemisohtlikud ja looduses pole need märgatavad. Nn Mõisaoru alguses vana mõisa abihoone varemete vahel on sisselangenud sissekäik koopasse. Arvestades kujunenud olukorda arvatakse Koodiorg riikliku kaitse alt välja.
Kullamäe männid ja kadakas on kaitse alla võetud 1959. aastal vabariikliku tähtsusega objektina. Alates 30. aprillist 1966 on kadakas ja seni samuti eraldi objektina kaitse all olnud männid kaitse alla võetud vabariikliku tähtsusega liitobjektina. 2020. aasta ülevaatusel kasvas alal ligi 20 mändi, kuid kadakast ei ole midagi säilinud. Arvestades, et puuduvad andmed kadaka mõõtmete ja täpse kasvukoha kohta ning ülevaatusel ei tuvastatud kadaka jäänuseid, siis loetakse puu hävinuks ja see arvatakse riikliku kaitse alt välja. Männid jäävad edasi kaitse alla.
Mägiste lühterkuusk on kaitse alla võetud Viljandi maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. aasta määrusega. Lühterkuusk murdus 2021/2022 aasta talvel. Kuna kuusk on hävinud, arvatakse see riikliku kaitse alt välja.
Rahetsema mänd on kaitse alla võetud 1964. aastal kohaliku tähtsusega objektina. 2020. aasta ülevaatusel oli puu kuivanud ning selle oksad olid murdunud või muutunud murdumisohtlikuks. Arvestades, et mänd on täielikult kuivanud ja selle säilinud osad on ohtlikud inimestele, siis loeti puu hävinuks ja selle eemaldamiseks anti maaomanikule kirjalik luba. Kuna mänd on hävinud, arvatakse see riikliku kaitse alt välja.