T, 6.12.2022

VÄRSKE UURING ⟩ Eesti poodides jagatavad plastpakendid rahastavad Putini sõda

PM Roheportaal
Eesti poodides jagatavad plastpakendid rahastavad Putini sõda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse Keskuse eile avaldatud uuringu kohaselt toodetakse üle 30 protsendi Euroopa Liidu plastpakenditest Vene naftast ja gaasist, järgmise 20 aastaga plastitoodang kahekordistub ning Vene naftast loobumiseks tuleb hakata ostma teiste diktatuuririikide naftat.

Uurimisprojekti «Winter Is Coming: Plastic Has To Go» («Talv tuleb: peame plastist vabanema») Eesti-poolse koordinaatori, Teeme Ära Sihtasutuse juhi Kadi Kenki sõnul näitab eile avaldatud uuring, et Vene naftast ja gaasist vabanemisel on Euroopa Liit jätnud plastitööstuse lubamatult kahe silma vahele.

«Eesootava ränga talve üleelamiseks keskendutakse perede ja ettevõtete energiatarbimise piiramisele, samal ajal kui ligi 10 protsenti kogu imporditavast Vene naftast ja gaasist kulub Euroopas plasti tootmisele. Selle kokkutõmbamine vähendaks sõltuvust Venemaast ja samal ajal säästaks loodust. Eestis visatakse igal aastal ära 200 000 tonni plastpakendeid, millest suurem osa ei jõua ringlusse, vaid hoopis ahju või halvemal juhul metsi ja teeääri risustama,» ütleb Kenk.

Teeme Ära Sihtasutuse juhi kinnitusel peab Euroopa plastitootmist paratamatult vähendama, sest Vene naftat ja maagaasi pole võimalik vastutustundlikult asendada. «Plasti toodetakse nii naftast kui gaasist ja Euroopa Komisjoni andmetel on 29 protsenti Euroopa naftast ning 43 protsenti gaasist Vene päritolu. Nafta senises mahus asendamiseks tuleks seda osta näiteks maadest, nagu Iraan või Saudi Araabia, kus samuti rikutakse inimõigusi. Vene gaasi täielikuks asendamiseks aga Euroopal teatavasti häid plaane polegi. Oleks päris absurdne, kui hakkame gaasi säästmiseks kodude kütmist kärpima, aga samal ajal toodame plasti endise hooga edasi,» ütleb Kenk.

Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse Keskuse ja vabakonnaühenduse Break Free From Plastic koostöös läbiviidud uuringust selgub muu hulgas, et plastitootmine Euroopas kasutab sama palju naftat kui kogu Itaalia riik, üle 40 protsendi kogu plastitoodangust Euroopas on pakendid ning plastitööstus plaanib tootmist järgmise 20 aastaga kahekordistada.

«Probleem on selles, et me kasutame plasti enamasti ühe korra ja viskame pakendi siis ära. Ometi kestab plast kui materjal ülikaua ja seda saab aina uuesti korduskasutada. Tehnoloogilisi takistusi ei ole, et juba täna minna laialdaselt üle korduskasutatavatele pakenditele,» selgitab Kenk.

Kadi Kenki sõnul on peaaegu kõik ühekordsed plastpakendid, mida Eesti poodides näeme, tõenäoliselt valmistatud ka Vene naftast või gaasist. «Kuigi Venemaa ründab Ukrainat, jätkub pidevalt Vene nafta import ja sellest plasti tootmine. Euroopa suudab Vene naftast loobuda alles aasta lõpuks. Küsimus on, kui palju me plasti tarbime ja oma raha Venemaale saadame. Piltlikult öeldes rahastab praegu iga kolmas kilekott või plastkarp Putini sõda. Aga eeskujud on olemas ja ka Eesti peaks hakkama plastpakendeid samm-sammult jätkusuutlikumatega asendama,» ütleb Kenk.

Märksõnad
Tagasi üles