/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/09/07/14814329t1h1c46.jpg)
Sajad keskkonnaühendused kutsusid kolmapäeval võtma eelseisval ÜRO kliimatippkohtumisel COP27 arutusele kliimamuutusest tingitud kahju hüvitamist.
Keskkonnaühendused nõuavad kahjuhüvitiste arutamist COP27 kohtumisel
Arengumaad on juba aastaid nõudnud rikastelt saastajatelt rahastust, et aidata vähendada emissiooni ja tagada samal ajal majandusareng, samuti et tulla toime soojenemise mõjudega.
Arutletakse, et ajaloolistel saastajatel on moraalne kohus maksta soojenemisest tingitud kahju eest, millega paljudel riikidel on pea võimatu toime tulla, nende seas Pakistan, mida tabasid tänavu laastavad üleujutused.
Eelmisel ÜRO kliimakohtumisel Glasgows 2021. aastal kutsusid riigid, mis esindavad kuut igast seitsmest inimesest maailmas, looma kahjuhüvitiste mehhanismi, millele hädaohus riigid äärmuslike ilmastikunähtuste korral abi saamiseks kohe ligi pääseks.
Rikkad riigid matsid selle mõtte maha. Alternatiivina pakuti novembris Sharm el-Sheikhis korraldatava COP27 eel «dialoogi» kahjude üle.
Üle 400 abiorganitsiooni ja aktivistide ühenduse avaldas kolmapäeval avaliku kirja, milles nõuti, et kahjuhüvitiste rahastamine lisataks ametlikku läbirääkimiste päevakorda.
Nende sõnul on kliimamuutusest mõjutatud riikidele abi andmise arutamine vajalik selleks, et jõuda kohtumisel sisulise tulemuseni kujundada vastus üha süvenevatele kannatustele, mida kliima- ja sellega seotud kriisid inimestele põhjustavad.
Climate Action Network Internationali globaalse poliitstrateegia juht Harjeet Singh ütles, et konverentsi tõsiseltvõetavus ripub juuksekarva otsas.
«COP27 konverents loetakse ebaõnnestunuks, kui arenenud riigid jätkuvalt eiravad arengumaade nõudmist luua kahjude rahastamise mehhanism, mis aitaks inimestel taastuda hullenevatest üleujutustest, maastikupõlengutest ja meretaseme tõusust,» lausus ta.
/nginx/o/2022/09/07/14814327t1hcc31.jpg)