Saastame üha rohkem: Eesti heitkogused kasvavad jõudsalt

Iru elektrijaam ja Tallinna linnavaade. Foto: Madis Veltman

Kasvuhoonegaaside heide kasvas esialgseil andmeil Eestis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. Heite suurenemise peapõhjused olid külm talv ja elektrituru olukord ning eelnenud aastaga võrreldes väiksemad koroonast tingitud piirangud.

Kasvuhoonegaaside inventuuri esialgsed tulemused võrdlevad 2020. ja 2021. aasta heitkoguseid, arvestamata maakasutuse ja metsanduse sektorit (LULUCF). Eesti mullune koguheide oli esialgse inventuuri järgi ligi 13 miljonit tonni.

Suurim muutus toimus energeetikas, kus kasvuhoonegaaside heide kasvas aastaga pea 16 protsendi võrra. See on põhjustatud eeskätt põlevkivi kasutamise suurenemisest.

Mullu kasvasid märgatavalt ka transpordi heitkogused – pea 10 protsendi võrra. Siin on põhjuseks aasta varasemaga võrreldes leebemad koroona-aegsed liikumispiirangud ning diislikütuse aktsiisi ajutine alandamine.

Kasvuhoonegaaside heite mõningast vähenemist on seevastu oodata põllumajanduses ja jäätmemajanduses.

LULUCFi sektori esialgsed tulemused selguvad aasta lõpus, kui kõik vajalikud algandmed on kokku kogutud ning arvutused tehtud. Kasvuhoonegaaside inventuuri lõplikud, LULUCFi sektorit arvesse võtvad tulemused selguvad 2023. aasta kevadel, kui need Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile esitatakse.

Vaata kasvuhoonegaaside inventuuri esialgseid tulemusi siit.