Verevat lemmmaltsa tõrjudes hoiad Eestimaa loodust

Verev lemmalts. Foto: Marko Saarm

Kodumaist loodust ohustav verev lemmmalts (Impatiens glandulifera) on kärmelt leviv võõrliik. Taime leviku peatamiseks on oluline teda kasvukohtadest kiiresti tõrjuma asuda.

«Nii nagu verev lemmmalts, on paljud teisedki võõrliigid Eestisse toodud, aimamata, millist kahjulikku mõju nad meie looduses põhjustavad. Kliimamuutuste tõttu on üha suurem oht, et veel uusi invasiivseid võõrliike asub meie looduses kanda kinnitama meie oma liikide elupaikade arvelt. Võimalike probleemide ennetamiseks tuleb vältida võõrsilt inimese sisse toodud liikide loodusesse sattumist, et meie liigirikas toimivate ökosüsteemidega loodus tundmatuseni ei muutuks,» tõdes keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.

Verev lemmalts on Himaalaja mäestikust pärit dekoratiivne õistaim, mis on Eestisse sattunud aiandushuviliste abil. Taim kasvab suurte tihedate kogumikena peamiselt niisketes ja poolvarjulistes servakooslustes. Näiteks leidub seda veekogude, teede ja metsade ääres.

«Ehkki suurte lillakasroosade õitega taim on välimuselt kaunis, on see üks suuremaid nuhtlusi Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Kuna taim levib kiiresti, võtab see enda alla kodumaiste taimeliikide elupaigad – nii ohustab ta meie looduslikku tasakaalu. Leviku peatamiseks on vaja taime kasvukohtades teda esimesel võimalusel enne seemnete tekkimist välja rohida või niita, kuni neid taimi kasvupaikades enam ei tärka,» ütles keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.

Selle võõrliigi taimi tuleb kasvukohtades rohida vähemalt kolm aastat, kuna nii kaua püsivad seemned mullas idanemisvõimelisena. Kui vereva lemmmaltsa taimi pidevalt kasvukohast välja rohida, on lootust temast kolme aastaga vabaneda. Keskkonnaameti kodulehelt leiab kasulikke materjale vereva lemmmaltsa ja tõrjeviiside kohta, muu hulgas infovoldikud eesti, vene ja inglise keeles.

Eesti eluslooduse hoidmiseks palub keskkonnaamet inimestel loobuda lemmaltsa koduaias kasvatamisest ning tõrjuda taime olemasolevatest kasvukohtadest. Vältimaks võõrliigi levimist loodusesse, ei tohi ka aiajäätmeid loodusesse viia, sest taime seemned võivad hakata idanema ja rohitud taimed kasvama ka metsa alla tekitatud kompostihunnikus.

Praegu on verev lemmmalts oma õitsemise haripunktis ja seda on looduses lihtne märgata. Keskkonnaamet ootab teateid vereva lemmmaltsa kasvupaikade kohta üle Eesti e-aadressile [e-mail]. Tutvu võõrliigi teadaolevate leiukohtadega Keskkonnaameti kaardirakenduses.

• Verev lemmmalts on kantud Euroopa invasiivsete võõrliikide nimekirja. See tähendab, et taime kasvatamine ning paljunemise võimaldamine on rangelt keelatud.
• Keskkonnaamet on katseprojektina tellinud juba kolmandat aastat Pärnumaa kasvukohtade rohimise ja Viljandi järve äärse Mädalepiku koloonia pideva niitmistöö, mis on andnud häid tulemusi.
• Pärnu jõe ääres asuva lemmmaltsa koloonia ohjamiseks on üldkasuliku töö tegijad teinud mõne aastaga kiiduväärt tööd. Algselt väikese puu mõõtu taimedega kaetud suurel alal on 2022. aastal jäänud veel vähe taimi välja rohida. Keskkonnaamet tänab Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonda tulemusliku koostöö eest.
• Tänu Eestimaa Looduse Fondi talgutele on hävinemas vereva lemmmaltsa kasvukoht Karula rahvuspargis Ähijärve ääres. Samuti on kontrolli alla saadud Tartu maratoni rajal asuv kasvukoht.